Lühiülevaade 2019. aasta Hiiumaa valla eelarvest

Hiiumaa valla 2019. aasta eelarve on koostatud tekkepõhiselt üheks eelarveaastaks ja võetud vastu 21. veebruari volikogu istungil. Eelarve koostamisel on aluseks 31. oktoobril 2018 vastu võetud arengukava ja eelarvestrateegia.

Valla 2019. aasta eelarve kujundamisel oleme maksutulude ja ressursitasude jaotusel lähtunud ühinevate omavalitsuste 2017. aasta põhitegevuse eelarve mahust, kus vallavalitsuse tasandile jääb kasutada 34 protsenti maksutuludest ja ressursitasudest, mis katab vallavalitsuse kulu. Osavalla tuludeks eraldatakse ülejäänud osa ehk 66 protsenti maksutuludest ja ressursitasudest.

Peamised eesmärgid 2019. aastal: 
* sotsiaalteenuste osutamine ja toetuste maksmine on viidud ühtsetele alustele;
* haridusasutuste töötajate töötasu ühtlustamine; 
* ühinemiseelselt kavandatud investeeringute ellu viimine.

Põhitegevuse tulud ehk maksutulud, tulud kaupade ja teenuste müügist, saadavad toetused ja muud tegevustulud

2019. aasta eelarves on plaanitud tulud 14,3 miljonit eurot. See on samas suurusjärgus kui 2018. aasta tegelik tulu. Tuludest 63 protsenti ehk 9,1 miljonit moodustavad maksutulud (võrreldes 2018. aastaga kasv 4,5%). Kaupade ja teenuste müügist kogutakse eelarvesse 6% ehk 0,9 miljonit eurot (võrreldes eelmise aastaga sama). Saadud toetused moodustavad eelarve tuludest 29%, ulatudes 4,2 miljoni euroni (vähenemine 13%). Kasv on toetusfondi eraldusel 6% seoses õpetajate alampalga riikliku tõusuga 1250 euroni, lasteaiaõpetajate palgakasvuga 1125 euroni. Muud tegevustoetused on vähenenud 0,7 miljonit eurot ehk 50%. Muud tulud moodustavad eelarve tuludest 1% ehk 0,16 miljonit eurot (+19%)

Põhitegevuse kulud ehk antavad toetused ja muud tegevuskulud

2019. aasta eelarves on planeeritud põhitegevuse kulud 13,4 miljonit eurot. See on 1,4 miljonit eurot ehk 11,8% enam kui 2018. aasta kulud. Põhitegevuse kuludeks on toetused, personalikulud, majanduskulud ning muud kulud jaotatuna osavaldade kaupa kaheksa erineva valdkonna vahel.

Haridus moodustab põhitegevuse kuludest 46,2% ehk 6,2 miljonit, kus kasv on 11,1%. Kuludest 4,6 miljonit eurot moodustavad personalikulud ja 1,6 miljonit eurot majandamiskulud.

Majandus moodustab 13,3% ehk 1,8 miljonit eurot, kus toimub kasv +7%.

Sotsiaalne kaitse moodustab 12,9% ehk 1,7 miljonit eurot, millest toetused moodustavad 35,3%, tööjõukulud 42,2% ja majanduskulud 22,5%

Vaba aeg, kultuur ja religioon moodustab 12,4% ehk 1,7 miljonit eurot

Valitsemine moodustab 9,3% ehk 1,3 miljonit eurot, kus kajastub reservfond ning omaosaluse fond. Valitsemises moodustavad toetused (sh liikmemaksud) 8,2%, personalikulud 56,4% ja majanduskulud 35,4%

Ülejäänud 5,9% põhitegevuse kuludest moodustavad elamu- ja kommunaalmajanduse, keskkonnakaitse ja tervishoiu tegevusvaldkonnad

Majandamis- ja personalikulud tervikuna moodustavad 87,6% ehk 11,7 miljonit eurot, kasvades 15,3%. Antavad toetused moodustavad 12,4% ehk 1,7 miljonit eurot, jäädes eelmise aasta tasemele.

Eelarve põhitegevuse kulud

Investeerimistegevus

2019. aasta eelarves on planeeritud investeeringukulud 11,7 miljonit eurot. Investeeringud koosnevad põhivara soetusest, mis moodustab 11,3 miljonit eurot

Arendusobjektidest on töös: 
* Käina elamuskeskus Tuuletorn, 
* Hiiu Valla Lasteaia Kalda maja, 
* Kärdla Keskväljak, 
* Sotsiaalkeskuse Pargi 3 I etapp, 
* Kärdla põhikool, 
* Hiiumaa spordikeskus, 
* Paluküla spordirajatised, 
* Kõrgessaare tervisemaja, 
* Kõrgessaare katlamaja, 
* Hausma kruntide infrastruktuur ja 
* valla teed.

Lisaks on investeeringute hulgas põhivara soetuseks antav toetus 169 tuhat eurot, mis moodustub hajaasustuse programmis osalemise kaasfinantseeringust, SA Hiiumaa Sadamad ja SA Hiiumaa Arenduskeskus toetusest põhivara soetuseks ja intressikuludest 144 tuhat eurot.

Investeeringuid finantseeritakse jooksva aasta eelarvest (1,1 miljonit eurot), võetavast uuest laenust (3,7 miljonit eurot) ja toetuste (6,9 miljonit eurot) arvelt.

Investeeringud

Finantsseis

Omafinantseerimisvõime ehk põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on 0,9 miljonit eurot, millest tasutakse nii olemasolevaid laenumakseid, intressikulusid kui rahastatakse käimasolevaid investeeringuid. Eesmärk on seda taset hoida ning ka kasvatada järgnevatel aastatel, et säilitada investeerimisvõimekus.

Netovõlakoormus (kohustused miinus likviidsed varad) suureneb 2019. aasta lõpuks 59,5 protsendile põhitegevuse tuludest ehk 8,5 miljoni euroni. Valla netovõlakoormuse ülempiiriks on kas kuuekordne põhitegevuse tulem või 60% põhitegevuse tuludest – oleneb, kumb on suurem, kuid mitte rohkem kui 100%. Kuna investeeringud on eelarvestrateegias suuremahulised ka järgnevatel aastatel, tuleb jätta võimalused täiendavalt laenu võtta. Investeeringute elluviimine sõltub suuresti ka saadavatest toetustest, põhivara müügist ning omafinantseerimisvõimekusest.

Likviidsete varade maht kasvas 2018. aasta lõpuks 1,8 miljoni euroni, millest võetakse käesoleval aastal kasutusele 1,1 miljonit eurot. Eesmärk on taset hoida, et tagada valla maksevõime.

Arengukava määrab kohaliku omavalitsuse prioriteetsed tegevussuunad ja eelarvestrateegia finantsprojektsiooni. Valla eelarve koostamise aluseks on 31. oktoobril 2018 vastu võetud arengukava ja eelarvestrateegia. Samuti on arvestatud ühinenud omavalitsuste varasemaid prioriteete ning ühinemislepingus kokkulepitut.

Inge Elissaar 
valla rahandusosakonna juhataja