Üldplaneeringuga (ÜP) pannakse paika valla territooriumi arengupõhimõtted – määratakse, millisel eesmärgil võib erinevaid osasid linnast või vallast kasutada (nt elamuehituseks, äri- või tööstushoonete ehitamiseks, põllumaana), samuti pannakse paika ehitustingimused ning teede ja tänavate asukohad. Üldplaneering peab ühelt poolt lähtuma kehtivast maakonnaplaneeringust ja selles määratud tehnorajatiste (nt. maanteed, elektriliinid) asukohtadest, teisalt on ÜP aga ise aluseks detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele, mille põhjal toimub juba konkreetsete ehitiste kavandamine.
Hiiumaa üldplaneeringu koostamisel on aluseks võetud erinevad arengudokumendid ning nendest on välja nopitud ruumiga seotud eesmärgid. Oluliseks on peetud näiteks rohesaare kontseptsiooni, tervislike eluviiside toetamist, väikesadamate arendamist, rohevõrgustiku kaitsmist, kestliku majanduse sh mahepõllunduse arendamist, ühenduste parendamist keskustega, taastuvenergeetika arendamist, elektri ringvõrgu rajamist jne.
Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid:
Tihendada ja mitmekesistada tiheasustusalasid. Üldplaneeringuga luuakse segahoonestuse juhtfunktsioon, mis annab osades piirkondades võimaluse mitut erinevat tüüpi arendusteks, kuna uute teenuste ja äride tekkimine elamute vahele vaid rikastab elukeskkonda. Kärdlas tehakse ettepanek laiendada tiheasustuse piiri linna äärealadele, Kõrgessaares vastupidi tuuakse tiheasutuse piir kompaktsemaks, vaid asustuse ümber.
Kruntide suurus erinev. Uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähim suurus hajaasustuses on 1 ha ning tiheasustusega aladel 1500 m2. Kärdlas on erandina lubatud kavandada krunte vähima suurusega 1200 m2 kui lähipiirkonnas on tihedam krundistruktuur juba välja kujunenud ja sellega soodustatakse selge kasutuseta maatükkide (nö hambaaukude) elamuehituseks kasutuselevõttu.
Hajaasustuses lastakse arengud vabamaks. See tähendab, et detailplaneeringu kohustus tänasega võrreldes väheneb ning juhtotstarbeid määratakse üldplaneeringuga vaid olulisemates sõlmpunktides paiknevatele maatükkidele (kuna nendel aladel oodatakse arendusi eelisjärjekorras) ning väljakujunenud, avalikkust mõjutava tegevusega kohtadele. Määratud on näiteks segahoonestuse, ühiskondlike ehitiste, virgestuse ning tootmise maa-ala juhtfunktsioonid. Uued tootmisettevõtted võiksid kasutusele võtta endisi tootmisalasid, mis tänaseks selge kasutuseta jäänud või vaid vähesel määral tegevustega hõivatud.
Identiteedi ja kultuuripärandi säilimise eesmärgil on üldplaneeringus määratud väärtuslikud maastikud, miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud üksikobjektid kogu saarel (varem vaid Kärdlas) ning väärtuslikud metsamaastikud. Välja on toodud kauni vaatega kohad, kus maanteelt, neeme tipust, tule- või vaatetornist avaneb avar vaade merele või ümbrusele Nendele aladele seatud tingimused aitavad säilitada Hiiumaale omast identiteeti ja kultuuripärandit.
Säilitada ja arendada looduses puhkamiseks sobivaid alasid. Üldplaneering näeb ette kaldal paiknevate puhkealade laiendamist ning täiendavate puhkealade rajamise vajaduse. Välja on toodud eelkõige puhkemetsana olulised väärtuslikud metsad, millele on seatud raiepiiranguid.
Üldplaneeringus on tähistatud avalike teede vajadus - nii teed, mis on juba täna avalikus kasutuses kui ka teed, mis tulevikus võiksid avalikus kasutuses olla, sh sadamatesse ja lautrikohtadele viivad teed (mis aitavadtagada kalanduse jätkusuutlikkuse ja majandusarengu). Paljud sellised teed paiknevad eramaadel, kuid olulistesse kohtadesse tuleb tagada juurdepääs mõistlikul moel. Avalike teede hoolduse ja remondi kohustuse võtab üle vald.
Üldplaneeringuga määratakse senisest tihedamalt pääsud kallasrajale. Need on kohad, kus peab olema võimalik takistusteta vähemalt jalgsi liikuda kaldani, ka üle eramaade. Aluseks on võetud kehtivate üld- ja detailplaneeringute alusel juba määratud kohad ning lisatud pääsusid valla- ja riigimaadel. Lõikudes, kus on pikalt eramaad ning puuduvad planeeringutega määratud pääsud, on üldplaneeringuga määratud lisakohad, et tagada võimalus kaldani pääsemiseks.
Soodustada sadamates äride ja teenuste pakkumist. Olemasolevad sadamad on kohad kaldal, kuhu on taristu rajatud ja loodus juba inimtegevusest mõjutatud. Üldplaneeringuga soosime nende alade mitmekesisemat kasutuselevõttu, et vähendada uute alade hõivamist kaldal. Selleks on tehtud ehituskeeluvööndi vähenduste ettepanekud, mis võimaldaksid teenuste ja äride rajamist sadamatesse. Avaliku teenuse pakkumisega muutuvad ka autoga pääsud sadamateni avalikuks.
Rohesaare kuvandi ja loodusväärtuste säilimiseks on täpsustatud rohevõrgustikku (aluseks on võetud maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustik), määrates tingimused arendustele ja metsade majandamisele. Riiklikele kaitsealadele lisatingimusi ei seata.
Kergliiklusteede võrgustiku laiendamine ja terviseradade võrgustiku tihendamine aitavad kaasa tervislike eluviiside kujunemisele, alternatiivsete liikumisviiside valikule, ülekaalu vähendamisele ja toetavad vaimset tervist. Säilitada ja võimalusel arendada väljakujunenud asustusmustrit kaldaaladel.
Üldplaneeringuga soovitakse säilitada arendustegevust kaldast sellisel kaugusel nagu ajalooliselt on välja kujunenud ning mida toetavad ka täna kehtivad üld- ja detailplaneeringud.
Kõiki üldplaneeringu eskiisis olnud ehituskeeluvööndi vähendusi on uuesti kaalutud. Võrreldes planeeringu algse kavaga on ehituskeeluvööndi vähendamised märgitud nüüd väiksemas ulatuses. Tulenevalt looduskaitselistest piirangutest kaovad osaliselt ka seni kehtivates üldplaneeringutes märgitud vähendamise ulatused. Sellega seoses on oluline märkida, et tekkida võivad olukorrad, kus mõnel alal on kehtiv detailplaneering (DP), mida pole tänaseks ellu viidud. Kui planeeringu koostamise ajal pole pidanud ehituskeeluvööndi vähendust taotlema, siis selle DP alusel ei pruugi enam olla võimalik ehitada. Looduskaitselised piirangud on laienenud ning üldplaneeringuga ei saa sellest mööda vaadata.
Lisaks on madalatele ja liigniisketele aladele tehtud ettepanekud ehituskeeluvööndi suurendamiseks. Kärdlas on täpsustatud väljakujunenud ehitusjoone paiknemist.
Täpsustatud on kaugküttepiirkondade ulatust ja on määratud tingimused liitumiseks. Lisaks Kärdlale on määratud alad ka Käinas ja Suuremõisas. Eesmärgiks on, et kasutataks ökonoomsemaid küttelahendusi ning et tiheasustuses oleks õhk puhtam.
Toidujulgeoleku ja kestliku majanduse tagamiseks on üldplaneeringus määratud väärtuslikud põllumajandusmaad. Arvesse on võetud põllumaa suurust, kuju, boniteeti (mullaviljakuse näitaja) ja maaparandussüsteeme. Põldudel majandamisele on seatud tingimusi.
Kliimamuutustega toimetulekuks on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava alusel täpsustatud vajadust vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide arendamiseks. Lisaks on välja toodud vajadus säilitada Kärdlas kraavid, vähendada kõva kattega alade (peamiselt asfaltplatside) ulatust, lisada avalikku ruumi haljastust ja istekohti ning vett immutavaid pindu, soodustada autoga liikumise asemel teisi liikumisviise jmt.
Üldplaneeringus on täpsustatud taastuvenergia lahenduste rajamise võimalusi, sh maismaa tuuleparkide arendusalade paiknemist ja tingimusi. Selle kohta saab lähemalt lugeda tuuleenergia kasutuselevõtu uuringust, ÜP lisa 6.
Elektri varustuskindluse tagamine ja liinivõrgu tugevdamine. Selgunud on vajadus uue 110kV elektriliini rajamiseks uuele asukohale. Üldplaneeringuga märgitakse vaid vajadus, kuid liini täpsem trassi asukohavalik otsustatakse hiljem eraldi planeeringuga, mille käigus tuleb hinnata ka kaasnevaid mõjusid.
Arhiiv
Hiiumaa uue üldplaneeringu eelnõu on täiendatud ja saadetud ametkondadele kooskõlastamiseks detsembris 2024. Huvitatud isikute arvamusi ja ettepanekuid oodati kuni 31. jaanuarini 2025.
Üldplaneeringuga (ÜP) pannakse paika valla territooriumi arengupõhimõtted – määratakse, millisel eesmärgil võib erinevaid osasid linnast või vallast kasutada (nt elamuehituseks, äri- või tööstushoonete ehitamiseks, põllumaana), samuti pannakse paika ehitustingimused ning teede ja tänavate asukohad. Üldplaneering peab ühelt poolt lähtuma kehtivast maakonnaplaneeringust ja selles määratud tehnorajatiste (nt. maanteed, elektriliinid) asukohtadest, teisalt on ÜP aga ise aluseks detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele, mille põhjal toimub juba konkreetsete ehitiste kavandamine.
Hiiumaa üldplaneeringu koostamisel on aluseks võetud erinevad arengudokumendid ning nendest on välja nopitud ruumiga seotud eesmärgid. Oluliseks on peetud näiteks rohesaare kontseptsiooni, tervislike eluviiside toetamist, väikesadamate arendamist, rohevõrgustiku kaitsmist, kestliku majanduse sh mahepõllunduse arendamist, ühenduste parendamist keskustega, taastuvenergeetika arendamist, elektri ringvõrgu rajamist jne.
Üldplaneeringu eesmärk on tihendada ja mitmekesistada tiheasustusalasid, suunata arendusi sobivatesse piirkondadesse ning hoida hajaasustuses areng. Säilitatakse Hiiumaa identiteet ja kultuuripärand, väärtuslikud maastikud, metsad ja vaated, samas laiendatakse puhkealasid ja kergliiklusteid. Kliimamuutustega kohanemiseks arendatakse vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning parandatakse elukeskkonna kvaliteeti.
Dokumendid:
Kaardirakendus
PDF kaardid piirkondade kaupa:
Hiiumaa valla üldplaneering on võtnud aluseks Hiiumaa maakonnaplaneeringuga kehtestatud tuulikute arendusala ning tuginedes täiendavalt tellitud uuringule täpsustanud selle ulatust. Selle tulemusena on arendusala muutunud väiksemaks.
Uuringut aluseks võttes on üldplaneeringusse kantud vaid kõige konservatiivsem valik Kesk-Hiiumaal, mis jääb elamutest, rannikust ja puhkealadest eemale, kuid asub maantee ja liinivõrgu läheduses.
2024. aastal valminud uuringu eesmärk oli ekspertteadmiste, olemasolevate uuringute ja registriinfo põhjal selgitada välja sobilikud alad Hiiumaal tuuleparkide edasiseks arendamiseks. Koostöös Elektrilevi ja Eleringiga täpsustati vajalike võimsuste tagamiseks liinivõrgu tugevdamise mahud ja võimalik ajakava. Analüüsiti kolme stsenaariumit, kus tuulikute arendusala jääks elu- ja ühiskondlikest hoonetest vastavalt vähemalt ühe, pooleteise või kahe kilomeetri kaugusele.
Kõige väiksema, 1km puhvriga, stsenaariumi korral leiduks Hiiumaal seitse erinevat piirkonda, kuhu teoreetiliselt saaks tuulikuid püstitada. Kõige konservatiivsema stsenaariumi korral (2km) leidus sobivaid alasid vaid kahes kohas, sh üks nendest (uuringus märgitud TU1) kattus suures osas maakonnaplaneeringus kehtestatud tuulearendusalaga. Alale mahuks püstitada kuni 10 tuulikut (a 7,2 MW), mille kogutootlikkus (ca 220 GWh) ületaks vähemalt neljakordselt Hiiumaa aastase kogutarbimise (ca 46 GWh aastas). See tähendab, et selle ühe tuulepargiga oleks võimalik katta kogu Hiiumaal tarbitav elektrienergia ka siis, kui tarbimine oluliselt kasvaks.
Optimistlikult elektrivõrgu tugevdustöid hinnates oleks sellise tuulepargi võrku liitmine võimalik alles peale 2035. kuni 2040. aastat.
Uuringut on rahastanud Euroopa Liit Next Generation EU vahenditest, taaste- ja vastupidavusrahastust Eesti taaste- ja vastupidavuskava „REPowerEU“ peatüki alusel.
Hiiumaa vallavalitsus esitas Riigi Tugiteenuste Keskuse meetmesse „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheinvesteeringute tegemisel" rahastustaotluse, millega soovib tuuleenergia kasutusele võtmise tingimusi täpsustavaks uuringuks rahastust Hiiumaa valla üldplaneeringu juurde.
Uuringu eesmärk on analüüsida tuuleparkide jaoks sobivaid ja ebasobivaid alasid Hiiumaa territooriumil, võttes arvesse maakonnaplaneeringus toodud arendusaladele seatud üldised põhimõtted, värskeimad linnustiku- ja taimestiku uuringute andmed, looduskaitse, muinsuskaitse, riigikaitse ning lennuliiklusest tulenevad piirangud.
Uuringu teises etapis selgitatakse koostöös liinivõrgu valdajaga välja võrgu tugevdamise tingimused ja võimalused. Uuringu kolmandas etapis määratakse uuringu esimese ja teise etapi tulemustele tuginedes üldplaneeringusse tuuleparkide rajamise tingimused, täpsustatakse arendusalad, hinnatakse mõjud KSH-s ja vajadusel seatakse täiendavate uuringute nõuded arendajatele, mis tuleb teostada enne arenduste elluviimist.
Olenevalt uuringu tulemustest võidakse jõuda otsusele, et tuuleenergia kasutuselevõtuks jäävad kehtima praegu maakonnaplaneeringus kehtestatud nõuded või siis töötatakse üldplaneeringus välja arendusalade laiendatud alad ning täpsustatud tingimused. Uuringu tulemusena välja töötatud tingimused kehtestatakse koos üldplaneeringuga.
Projektitaotluses märgitakse, et tulenevalt olukorrast, kus Euroopas on energiakriis ning globaalse kliimakriisi leevendamiseks on vaja astuda konkreetseid samme, kaalub ka Hiiumaa vald võimalusi taastuvenergia kasutusele võtmiseks. Võttes aluseks hiljutised loodusväärtuste uuringud ja asjaolu, et riigikaitse eesmärgil seatud kõrguspiirangud peagi kaovad, teostatakse uus analüüs tuuleparkide jaoks sobivate/ebasobivate alade väljaselgitamiseks, elektrivõrgu uuendamiseks ja töötatakse välja tingimused tuuleparkide arendamiseks.
Maakonnaplaneeringuga kehtestatavatel arendusaladel on lubatud püstitada elektrituulikuid maksimaalselt koguvõimsusega kuni 30 MW. Uuringuga püütakse välja selgitada kas lisaks arendusalade laiendamisele on võimalik ka koguvõimsust tõsta vähemalt 50 MW-ni, mis on tänane Hiiumaa elektrienergia kogutarbimise suurusjärk.
Küsitud toetussumma on 22 300 eurot ja see moodustab projekti kogumaksumusest 100%. Käibemaks ei ole antud meetmes abikõlbulik. Rahastusotsuse korral viiakse uuringud läbi järgmise aasta jooksul kooskõlas maakonnaplaneeringu menetlemise protsessiga, mille tarbeks uuringud lisainfot annavad.
Avalikule väljapanekule järgnevad avalikud arutelud:
27. aprilli avalik arutelu Käina vallamajas
28. aprilli avalik arutelu Kärdla vallamajas
Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõule ja KSH aruandele avalikustamisel esitatud kirjalikud ettepanekud ja valla seisukohad seisuga 26.04.2023
Loe Hiiumaa valla arhitekti Hiiumaa Teataja artiklit "Millisel Hiiumaal soovid elada? Lk 4-5
Avaliku väljapaneku teavitus
Hiiumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi/väljatöötamise kavatsuse avalikustamine toimus 1. märtsist 3. aprillini 2023.
Avalikule väljapanekule järgnevad avalikud arutelud:
-
27.04.23 Käina vallamajas Hiiu mnt 28, Käina alevik kell 15.00.
-
28.04.23 Kärdla Vallavalitsus, Keskväljak 5a kell 15.00.
Dokumendid:
Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu kaardilehed (pdf):
Üldplaneeringuga sai tutvuda:
-
Emmaste vallamajas, Vallamaja, Emmaste küla E–N kl 9–12 ja 13–17, R kl 9–14.
-
Kõrgessaare vallamajas, Kõpu tee 8, Kõrgessaare alevik E kl 10-15, T 8.30-17 ja N kl 10-15
-
Käina vallamajas, Hiiu mnt 28, Käina alevik E–N kl 9–12 ja 13–17, R kl 9–14.
-
Kärdla vallamajas, Keskvälja 5a, Kärdla linn E–N kl 9–12 ja 13–17, R kl 9–14.
-
Pühalepa vallamajas, Vallamaja, Tempa küla E–N kl 9–12 ja 13–17, R kl 9–14.
Üldplaneeringu ja KSH aruande kohta sai avaliku väljapaneku jooksul esitada kirjalikult ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected]
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud kodanikele edastas vallavalitsus oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
Planeeringuala piiriks on Hiiumaa vald, mis moodustati 25. oktoobril 2017 Hiiu valla, Käina valla, Pühalepa valla ja Emmaste valla ühinemisel. Valla pindala on 1027 km2.
KSH hindamise objektiks on Hiiumaa valla üldplaneering. Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Hiiumaa vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 90.
Üldplaneeringu eesmärk on planeerimisseaduse §75 toodud ülesannete lahendamine. Planeeringuga määratakse ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused, mis vastavad valla sotsiaalmajanduslikele, kultuurilistele ja looduskeskkondlikele arenguvajadustele ja -suundumustele. Üldplaneeringu eesmärgiks on tagada elukvaliteet valla erinevates piirkondades ning toetada valla jätkuvat mitmekülgset arengut. Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi juba väljakujunenud asustusstruktuuris.
Üldplaneeringuga paralleelselt viiakse läbi KSH, mis toob välja planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke strateegilisi mõjusid ning esitab ettepanekuid planeeringu täiendamiseks. KSH ettepanekutega on planeeringu eelnõus arvestatud.
Üldplaneeringu elluviimise kava koostatakse pärast avalikku väljapanekut ja enne ÜP vastuvõtmisele saatmist volikogule
Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamist korraldab Hiiumaa vallavalitsus koostöös planeerimiskonsultandiga AB Artes Terrae OÜ ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise eksperdiga Alkranel OÜ.
Vallale on esitatud üldplaneeringu lähteseisukohtade ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta hulk ettepanekuid, mille töögrupp koos konsultantidega on läbi kaalunud ning vajadusel dokumenti täiendanud.
Lähteseisukohtade täienduste seas oleme näiteks jõudnud seisukohale, et kõrgeid tuulikuparke (st üle 30m kõrgusega tuulikuid, mida rajatakse lähestikku kaks või rohkem) me selle planeeringu käigus analüüsida ei saa, kuna riigikaitse eesmärkidest tulenevalt ei ole meie saarel sobivaid kohti leida. See otsus ei tähenda küll seda, et jätaksime üldplaneeringu kontekstis taastuvenergia tootmisvõimalused täiesti kõrvale. Kindlasti kaalume tingimusi üksikute tuulikute püstitamiseks (kui arendajal osutub võimalikuks saada kaitseministeeriumi kooskõlastus) ning suuremate ja väiksemate päikeseparkide rajamiseks.
Palume teil mõttega need seisukohad läbi lugeda ning iga punkti juures mõelda, kuidas teie näeksite sellele teemale lahendust oma kodu ümbruses või ka kogu saarel (lisaks isiklikele huvidele silmas pidades ka üldisi eesmärke).
Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamist korraldab Hiiumaa Vallavalitsus koostöös planeerimiskonsultandiga AB Artes Terrae OÜ ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise eksperdiga Alkranel OÜ. Koostöös konsultantidega on täpsustatud esialgsed üldplaneeringu lähteseisukohad ning koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Tuginedes Planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 küsime nende kohta ettepanekuid.
Kõik ettepanekud ja tähelepanekud, mida soovite esitada edasise planeerigu koostamise ja KSH väljatöötamise juures arvestamiseks, palume saata hiljemalt 21. detsembriks 2020 aadressil [email protected] või kirjaga vallamaja postiaadressil Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa.
Hiiumaa vallavalitsus otsis riigihankega üldplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise teostajat – konsultanti.
Üldplaneeringu protsessi käigus vaatame, kuidas viit erineva ilmega ja veidi omaette hoidvat osavalda arendada ühe tervikuna ning koos toimivana. Otsime lahendusi, kuidas ruumiliste võtetega tagada keskkonna areng selliselt, et kahanemise asemel suudaksime säilitada praeguse elanike arvu või koguni kasvada. Usume, et kvaliteetne elukeskkond annab noortele põhjust kõigi ahvatluste vahel valida saarele jäämise või tulemise.
Üldplaneeringu protsessi jooksul ootame inimesi kaasa mõtlema:
- kuidas suudame paremini siduda äärealasid keskustega;
- millisena soovime näha uute tulijate seas aina populaarsemaks muutuvat looduskaunist rannikuala (et ei saaks tekkida kooslused, mis ebakõla tõttu piirkonda rikastamise asemel vaesemaks teevad);
- millised on need elemendid, mis loovad ruumi, mida väärtuslikuks peame;
- milliseid piirkondi lubame tihendada, milliseid soovime hoida hõredana;
- millistes piirkondades soovime ühiselt aega veeta ehk kuhu kavandame avalikke puhke- ja arendusalasid;
- kuidas suudame kaasa aidata kliimasoojenemise pidurdamisele ning
- millisel moel ja kuhu saame lubada taastuvenergia tootmisüksusi ilma meid liialt häirimata. Fossiilkütustele tuleb pakkuda alternatiive ja puhast looduskeskkonda väärtustava saarena peaksime olema selles suhtes eriti nutikad.
Eesmärk on võimaldada areng, mis säilitaks parimal moel saarelise eripära, turvalise, puhta ja rahuliku keskkonna. Samas tõstes esile tänapäevases maailmas elementaarseid kvaliteete, mis võimaldavad siin vaikses looduslikus piirkonnas toimetada kasvõi globaalsel tasemel ja tunda, et Hiiumaal elamine on privileeg, mitte paratamatus.
Hiiumaa Vallavalitsuse tellimisel ja Euroopa Sotsiaalfondi toel on 2020 aasta lõpus valminud uuring Hiiumaa valla korduva üleujutuse ala piiri määramiseks ja ehituskeeluvööndi täpsustamiseks. Uuring jääb aluseks üldplaneeringu koostamisel.
Uuringu leiad SIIT.
Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Üldplaneeringu eesmärgiks on kogu valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete ja suundade väljatöötamine, millega luuakse eeldused kvaliteetse ning jätkusuutliku elu- ja ehitatud keskkonna kujunemiseks.
Eesmärk on muuhulgas ühtlustada kogu valla territooriumil üldised maa- ja veealade ehitamise ja kasutamise tingimused, tiheasutusalade, väärtuslike piirkondade, detailplaneeringu kohustusega alade, rohelise võrgustiku määramise põhimõtted ning kaitse.
Vallavalitsus ootab kõigi huvitatud isikute ja organisatsioonide aktiivset osalemist nii avalikel aruteludel kui kirjalike ettepanekute esitamisel planeeringu ja KSH koostamise protsessi vältel.
Kontakt ja lisainfo:
Kaire Nõmm
Arhitekt
Üldplaneering
Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuur ja linnaplaneerimine (kõrgharidus)
Üldplaneering
Viimati uuendatud 25.02.2026
