1) Ettevõtluskekkond all on lõik:Hiiumaa majutus ja toitlustussektor on keskendunud vaid kahele suvekuule. Sektori kasv on sõltuvuses laeva- ja lennuühenduse stabiilsusest. Hiiumaa majandusülevaate järgi on sektori majanduslikud näitajad püsinud aastate lõikes samal tasemel (2).

Statistikaameti andmetel1 majutati2 Hiiumaal 2018. aastal 23 481 külalist ning majutatute ööbimiste arv3 oli 42 259. Hiiumaa arengukava on seadnud eesmärgiks külastajate ööbimiste arvu kasvu majutusasutustes vähemalt 5% aastas (1).

Hiiumaa kohta käivad majututsstatiska andmed ei ole adekvaatsed (põhjuseid on mitmeid ei hakka neid siinkohal välja tooma) aga praegu esitatud andmete järgi võib järeldada:

Hiiumaal on praegu 2000 voodikohta (loetud üle nn näppude peal ja nimekiri 151 majutusasutusega-objektidega olemas ja majutusstatistikat andis sel aastal 1041). Kui meil oli aastal 2018 (nagu on jäätmekavas

toodud) 42 259 voodikoha täituvust siis see tähendab et igas voodis magas keegi kaks korda kuus!!!.(42 259:2000= 21,1)

Vastavalt parvlaeva statistikale oli 2018 aastal ainuüksi juuli kuus

55761 reisijat liinil Rohuküla-Heltermaa, kellest 13% hiidlasi, ehk siis

48512 külastajat tuli saarele (pluss saaremaa liiniga umb 5000 turisti ja lennukiga umb 300 ). Kas tõesti kõik sõidavad tagasi?

Või näide sellest aastast. Augustis on meil maksimum 60 000 ööbimist võimalik (30 päeva korda 2000 voodit) Aga majutuse statistika järgi ööbis 6528 turisti, ehk 10,9% võimalikust, ehk kas tõesti 10 päevast vaid üks on igas majutuses ööbijad?

Või kõrvale arv Tuuletorni külastas augustis 8647 inimest, ehk kõik ööbijad pluss 2000 hiidlast?

Või jälle augustis tuli saarele 35 844 reisjat, kellest 16% hiidlased.

Ehk siis tuli mandrilt 30 000, saaremaalt 5000 ja natuke lennukiga, jahtidega. Kas tõesti jääb ööbima vaid 18% külastajatest?

Palun ärge kasutage ametlikes dokumentides majutusstatistika nubreid.

Need ei ole tegelikkus. Ja just pikemas plaanis ei anna õigeid arengusuundi ega peegelda käesolevat aega. Kasutaga näiteks praamide statistikat

(https://www.mnt.ee/et/uhistransport/uhistranspordi-korraldus/laev)

Arvestatud osaliselt.

Turismistatistikat puudutav osa on peatükist 1.1.2 välja võetud.

2)Kas kuskil ei võiks olla kajastatud (näiteks see sama

ettevõtluskeskkond) et Hiiumaal taastöödeldakse plasti (lehtmas) ja kasutatakse seda ja aasta aastalt suureneb biolagunevate toodete tootmine. Mõlemad puudutavad just riiklike eesmärkide, ringmajanduse soodustamist-suurendamist. Samuti et tegeletakse suurettevõtetes uute meetotite kasutusele võtmiseks (jääksoojuse ära kasutmine, päikeseenergia jne) et kas vald seda soodustab-soosib.

Mitte arvestatud.

See on väga positiivne, et Hiiumaal selliseid ettevõtteid on, kes panustavad üldisesse jäätmetekke vähendamisse ja ringlussevõttu. Küll aga ei ole see Hiiumaa valla jäätmekäitluse seisukohast ei oluline.

Ringmajanduse kontekstis on ettevõtete ressursitõhusus kahtlemata oluline teema, kuid käesoleva jäätmekava fookus on jäätmehoolduse korraldamise planeerimine Hiiumaa vallas.

Laiemalt on ettepanek vallale koguda erinevaid positiivseid näited erinevatest ringmajanduse põhimõtteid rakendavatest ettevõtetest ning need eraldi (näiteks kodulehel) välja tuua.

3) on väga kahetsusväärne, et biojäätmete kogumise ja ringmajanduse põhimõtetele järgmisel perioodil sisuliselt edasiminekut ei plaanitagi.

Kogutud biojäätmed kompostitakse Hiiumaa jäätmejaamas ning saadud komposti planeeritakse kasutada/kasutatakse KOV haljastuses. Kuivõrd komposti tootmine oli käesoleva jäätmekava koostamisel veel katsetusjärgus, siis perioodil 2021-2026 komposti sertifitseerida ei ole plaanis.

Ringlussevõtu arendamise peatükis on küll nenditud, et biojäätmed vajaks kompostimise ja sertifitseerimise asjus väga edasiarendust aga sisuliselt võetakse viis aastat mõtlemiseks??? kuidas see on areng? Miks on lükatud uuringud edasi alles aastasse 2024?

Kuidas siis plaanitakse järgida ringmajanduse põhimõtet?

Siin samas on välja toodud et keskmiselt 31% sisaldab segaolme biod ja euroopas erinevates maades, ka maapiirkondades on kodukompostreid kuni 4%, meil soositakse mittesorteerimist:

Biolagunevaid jäätmeid on jäätmehoolduseeskirja järgi soovitatav kompostida kinnistu piires ning selle võimaluse olemasolul ei ole jäätmete üleandmine kohustuslik.

Kas keegi kontrollib seda, et kompostitakse kodus? (põhjamaades ongi üks võimalus biojäätme konteineri mittevõtmiseks, kui näitad kodukrundil komposterit (mitte pürgihunnikut aianurgas)

Arvestatud osaliselt.

Perioodi prioriteediks on saada ülevaade sellest, kas jäätmevaldajad annavad biolagunevad jäätmed üle jäätmekäitlejale või kompostivad neid oma kinnistul.

Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise arendamiseks on perioodil kavandatud mitmeid tegevusi: tasuta konteinerite jagamine, projekti raames kompostrite jagamine, teavitustöö jne.

Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt on oluline ning sellega jätkatakse perioodil. Jäätmekavaga on plaanitud olemasoleva kompostiväljaku laiendamine ning komposti tootmise jätkamine kasutamiseks KOV haljastuses.

Kolmandas järgus kui eelnimetatud eeldused on täidetud, analüüsitakse pikemalt, kuidas arendada ringlussevõttu - kas on mõistlik toota sertifitseeritud komposti rakendada muid tehnoloogiaid. Peatükki on 2.1.3 parandatud ning täiendatud peatükki 4.3.2.

4) Miks ei viidud eelmisel perioodi läbi 1.1. Elanikkonna tarbimisharjumuste ning jäätmetekke uuringut?

samuti: 8.5 Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja tegevuste kaasajastamine vastavalt täitmisele (ei tehtud)?

On kahetsusväärne, et paljud plaanitud asjad on tegemata, põhjendusi pole näha.

Arvestatud. Peatükki 3 on täiendatud. Eelmisesse perioodi jäi Hiiumaa valla omavalitsuste liitmine 2017. aasta haldusreformi käigus, mistõttu jäid täitmata mitmed tegevuskavas toodud tegevused.

5) kampaaniate korraldamisel puuduvad reaalsed eesmärgid, et kui palju on plaanis aastas sorteerimise-ringmajanusse andmisega edasi minna?

Mis puutub koolidesse siis on erinevaid asju juba olemas, näiteks:

Kampaanias „Kokkame koos!" on praeguseks valminud ka toidujäätmete vähendamise juhendmaterjal koolidele, kus pakutakse välja konkreetseid ideid, kuidas teemat laste jaoks atraktiivseks muuta nii igapäevases koolielus kui ka näiteks projektinädalate või teemapäevade raames.

Lisaks annab juhendmaterjal nõu, kuidas toidujäätmete temaatikat eri õppeainetega siduda. Nii võib näiteks majandustunnis õpilastega arutleda toidujäätmetest kui ressurssi ja raha raiskamisest, looduse ja keskkonnaga seotud tunnis aga vestelda toidujäätmete teema üle põllumajanduse ja keskkonnamõju vaatenurgast.

Mitte arvestatud. Teavitustöö edukuse näitajaks on liigiti kogumise eesmärgi täitmine. Liigiti kogumise eesmärk on toodud jäätmekava peatükis 4.3. Kuivõrd riiklikult puudub võimalus hinnata ringlussevõttu omavalitsuste lõikes, siis ringlussevõtu osas numbrilist eesmärki ei seata.

Konkreetsed teavituskampaaniad töötab välja planeeritav jäätmespetsialist koostöös erinevate osapooltega (MTÜ-d, Keskkonnaamet jne).

6) miks jätkatakse biojäätmete konteinerite jagamiset alles 2022? Kuhu pannakse need mis planeeriti sel aastal jagada aga seisavad?

Mitte arvestatud. Jäätmekava tegevuskavas on mõeldud 2022. aasta tegevusena biolagunevate jäätmete kompostrite jagamist kampaania korras. Biolagunevate jäätmete kogumiskonteinerite ja -korvide jagamisega jätkatakse jooksvalt.

7) lugesin kava just eelkõige biolagunevate jäätmete sorteerimise-kogumise ja ringkäitlusse saamise pilguga ja pean seda halvaks, Kas on võimalik seda osa veel kuskil tasandil (ümarlaual) arutada?

Samuti on teavitustegevused liiga nõrgalt mitte väga eesmärgipäraselt sees.

Võiks kaasata MTÜ-sid, kodanikke (seda on ka soovitatud)

Võetud teadmiseks.

8) Nimetatud tegevustes tuleb olla konkreetsem ja öelda, et „pakendijäätmete kohtkogumine on kohustuslik nii ettevõtetele kui kodumajapidamistele", samuti tuleks kohustuslikuks teha pakendite tekkekohalt äraandmisega liitumine

Mitte arvestatud. Kuniks jäätmevaldajatel on võimalus anda üle pakendijäätmeid tasuta avalikesse konteineritesse, ei ole tekkekohal kogumise kohustuslikuks muutmine otstarbekas. Pakendijäätmete tekkekohal kogumisega liitunud jäätmevaldajate osakaalu tuleb perioodil tõsta. Selleks on jäämekavaga ette nähtud teavitustöö tegemine ning korraldatud jäätmeveo hankel liigiti kogumist motiveeriv hinnastamine.

9) Olmejäätmete vähendamine saab efektiivselt toimuda mitte ainult liigiti kogumisega, aga ka segaolme teistsuguse käsitlusega. St kas nii, nagu oleme rääkinud, et need, kes on liitunud liigiti kohtkogumisega (nii bio kui pakend), saavad segaolmet ära anda harvemini. Teine variant on segaoleme puhul üle minna mahupõhiselt arvestuselt kaalupõhisele arvestusele, mis motiveerib ka sorteerima.

Osaliselt arvestatud. Segaolmejäätmete konteineri tühjendamise minimaalne sagedus on määratletud jäätmeseadusega (§71 lg 2 p 2). Seaduses toodud erandi rakendamise eelduseks tiheasustusalal on ülevaate saamine biolagunevate jäämete käitlusest, milleks senini ressurssi pole jätkunud. See on uuel perioodil planeeritud saavutada jäätmespetsialisti ametikoha loomisega.

Üleminek mahupõhiselt arvestuselt kaalupõhisele vajab laiemat analüüsi ning see võiks jääda perioodi 2026+ jäätmekavasse.

10) Kindlasti tuleks 4.3 esitada sama ettepanek, millest eile rääkisime. Ehk kohalik jäätmejaam saaks võimaluse ise pakendit koguda. See annaks võimaluse paindlikuseks ja ka operatiivsuseks, mis parandaks kindlasti liigiti kogumise eesmärke.

Mitte arvestatud. Pakendijäätmete kogumine on pakendiseaduse järgi taaskasutusorganisatsioonide ülesanne (§ 17⁴ lg 1 p 1), mistõttu ei saa näha ette ka kohaliku jäätmejaama senisest suuremat rolli pakendite kogumiseks.

11) Ma olen veendunud, et haljastujäätmete puhul peaks leidma uue süsteemi (sarnase nt Saaremaaga), mitte kirjutama, et seda tehakse sarnaselt praegusega. Praegune süsteem ilmselgelt ei tööta ei valla enda ega elanike jaoks.

Osaliselt arvestatud.

Ebaselge on, milles seisneb mittetöötamise probleemi olemus. Uues süsteemi väljatöötamise eelduseks on mittetöötamise põhjuste selgitamine ning neist lähtuvalt lahenduste väljatöötamine – näiteks aia- ja haljastusjäätmete tasuta üleandmine või eelmaksutud jäätmekott (mis on selle erisuseks jäätmete üleandmisega korraldatud jäätmeveo raames).

Samas punktis on nimetatud täiendava jäätmejaama rajamise vajalikkus. Mina olen veendunud, et vaheladustusplatsid, mis oleks tiheasustusalade vahetus läheduses ja kus saab ära anda kindlat liiki jäätmeid (mööbel, haljastujäätmed, riided jms, mis ei haise), toimiksid väga hästi.

Arvestatud. Perioodil 2021-2026 selgitatakse pikema analüüsi käigus rajatava jäätmejaama asukoht, suurus, vastuvõetavate jäätmete liigid ning vajalike investeeringute maht (peatükk 4.3.1, tegevuskava punkt 2.12).

12) Kogu see pikk kava tugineb 2014-2018 andmetele, mis jätab sellise ajaloos tuhlamise mulje. 2019 kohta võiks siiski ka keskkonna statistika lõpuks välja jõuda. Vbl ettevõtete jäätmete, ohtlike jäätmete jms osas pole olulist vahet ka 2019 ja tänase vahel. Aga see mis pakendeid puudutab ja valla plaanid selles osa peaks tuginema juba 2020 9 kuu andmetele, e. mis meil selle pakendirevolutsiooni aastal muutus, kuhu jõudsime? Olgu või esialgsed, või tuginegu Keskkonnateenuste töötabelitele – meil on vaja värskeid andmeid olme ja pakendite osas. Ja need andmed on kuskil juba olemas – vaev on tõesti need otse kätte saada. Olgem tellijana nõudlikud selles osas. 

Mitte arvestatud. Jäätmeseaduse järgi tuleb kohaliku omavalitsuse jäätmekavas tuua välja andmed kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liikide ja koguste kohta. Käesolevas jäätmekavas on kirjeldatud jäätmeteket lähtudes kava eelnõu koostamise hetkel kättesaadavatest kõige uuematest riiklikest andmetest. Täiendavalt kajastati jäätmekavas ka juuni alguse seisuga pakendikonteineri tellinud klientide hulka. Järgneva perioodi eesmärkide seadmiseks ja tegevuskava koostamiseks on kasutatud andmed piisavad.

Kahtlemata on rakendatud meetmete hindamine edasise planeerimise alustalaks. Seetõttu on ka jäätmekavaga (peatükk 4.4, tegevuskava punkt 3.6) ette nähtud igal aastal tagasivaate koostamine jäätmete liigiti kogumisest ning tegevuskava täitmisest. See võimaldab jäätmespetsialistil saada ülevaate oma tegevuse tulemlikkusest ning sisendit nende konkreetsete kitsaskohtade osas, millega järgneval aastal tegelema peaks.

13) Selle kava üks osa peaks olema igal juhul nägemus, milised konkreetsed sammud me siis teeme veel 2021-22 aastal? Minu poolest las sisaldab EL soove ja kõiki muid peatükke, mida ministeerium soovib, aga mul oleks lootus, et tegevuskavast  vähemalt tuleks välja kokkulepe  – 5-10 konkreetset sammu ärategemiseks. See on nüüd nõudlikus töörühma suhtes. Ühe näite võin pakkuda – Heltermaa sadamas jäätmepunkti lahendamine, teine jäi meelde ettemakstud lehekotiga välja tulemine….  See tänane tabel – tegevuskava ristidega on üks ümmargune "jätkame igapäevast tööd, jätkame mõtisklusi , jätkame propagandaga"

Arvestatud osaliselt. Jäätmekava tegevuskava koostamisel on peetud silmas, et see oleks täitmiseks jõukohane. Teatud tegevuste (teadlikkuse tõstmine, jäätmevaldajate registri pidamine ja järelevalve tegemine, jäätmejaama töö jätkamine) jätkamine ka sel jäätmekava perioodil on püstitatud eesmärkide saavutamiseks olulised. Üldisemalt välja toodud tegevused (nt teavitustöö) sisustab konkreetsemalt juba kava täitja iga-aastase tegevusplaani koostamisel (peatükk 4.4).

Jätkutegevuste kõrval on välja toodud ka mitmeid uusi ja konkreetseid tegevusi (kompostimisväljaku laiendamine, jäätmespetsialisti ametikoha loomine, erinevad analüüsid).