Eriolukord seoses koroonaviirusega

Oleme kogunud siia kokku Hiiumaa valla uudised, mis on seotud koroonaviirusest põhjustatud eriolukorraga.

« Tagasi

Terviseameti soovitused: kuidas ennast kaitsta?

💙 Pese tihti käsi

Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse.

Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.

💙 Järgi hingamisteede hügieeni

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

💙 Väldi kontakti

Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused – näiteks köha või aevastamine. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.

Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis kõiki tuttavaid ei ole soovitatav kallistada.

💙 Väldi silmade, nina ja suu katsumist

Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

💙 Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi

Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja/või kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused).

đź’™ Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sĂĽmptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas

Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus kuni oled tervenenud.

💙 Ära tarbi tooreid või väheküpsetatud loomseid produkte

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.

juhend kuidas pesta käsi


 

 

Ole valmis elutähtsate teenuste katkestusteks ja kriisideks

Riik ja omavalitsus teevad endast oleneva, et ära hoida või kiirelt lahendada kriisiolukordi. Kuid ka kõige turvalisemates riikides juhtub õnnetusi, millest tulenevaid pikaajalisi kriise ei ole võimalik välistada täielikult. Ulatuslikud kriisiolukorrad võivad kesta päevi või nädalaid, mille ajal elanikud peavad hakkama saama elutähtsate teenusteta. Katkestused võivad tabada elektri-, gaasi-, veevarustuse, sideteenuseid ning piiratud võib olla toidu, joogivee, esmatarbevahendite ja ravimite kättesaadavus. Kui oled kriisideks korralikult valmistunud, siis saad ise hakkama ja sul ei pruugi kõrvalist abi vaja minnagi. Igal juhul sõltub kriisiolukorras abi saabumiseni sinu ja su lähedaste elu, tervis ja heaolu suurel määral sinust endast. „Looda parimat, kuid valmistu halvimaks" on teada-tuntud tarkusetera, mis on eestlastel läbi ajaloo ellu jääda aidanud. Mida rohkem me erinevaid riske ja nende mõjusid oma igapäevaelule teadvustame ning nendega arvestame, seda paremini saame nendeks valmistuda. On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega!

Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:

  • ohustab paljude inimeste elu või tervist;

  • põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;

  • mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;

  • mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Loe täpsemalt: http://www.kriis.ee

Kuidas oma perega kriisideks valmistuda

  • Mõelge läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ĂĽhiselt valmis olla.

    • Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:

      • kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;

      • millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;

      • kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);

      • kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;

      • kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (seda, millise ohtliku ettevõtte piirkonda jääd vaata maa-ameti kaardilt http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html). 

      • kas teate, kuidas omavalitsus või ohtlik ettevõte elanikke ohust teavitab.

  • Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaĂĽhe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).

  • Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, kuidas vajadusel vett ja gaasi kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lĂĽlitada.

  • Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta.

  • Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta (evakuatsioonikoti sisu vaata all) või millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud. Loe koduste varude kohta päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu.

  • Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda.

  • Mõelge läbi, kuidas hoolitseda kriisiolukorras koduloomade eest.

Hädaolukorra näidismenüü

  • Pakk kuivikuid 175 grammi, 558 kcal

  • Lihakonserv 300 grammi 866 kcal

  • Kommid 100 grammi 517 kcal

  • Vesi 3 liitrit

  • Kokku: 1941 kcal

               Allikas: Maaeluministeerium

Soovituslikud vahendid evakuatsioonikotti

  • Toit ja joogivesi

    • toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav (konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms)

    • vett peaks jätkuma vähemalt ĂĽheks ööpäevaks. 

    • vett saab ööpäevaringselt Kärdlast arteesiakaevudest - neid on mitmetes õuedes, eriti Tiigi ja Aia tänaval. Parkimiskohaga veevõtukoht on Aia ja Pika tn nurgal. 

  • Suu- ja kehahĂĽgieeni tarbed

  • Esmaabivahendid ja ravimid

  • Taskulamp ja varupatareid

  • Kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade

  • Magamiskott või tekk

  • Muud olulised „ellujäämis" vahendid (taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad jms)

Soovitusi kriisideks valmisoleku kasvatamiseks

  • Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.

  • Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (kĂĽlavanem, korteriĂĽhistu esimees, asumiseltsi juht jt).

  • Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ĂĽhiselt paremini valmis olla (lahenduseks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ĂĽhine soetamine vmt).

  • Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.

  • Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate ĂĽksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – ĂĽksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt).
     

"Ole valmis" äpp aitab kriisiolukordadeks valmistuda: 

https://www.naiskodukaitse.ee/OLE_VALMIS_3680

Aitäh Rakvere vallavalitsusele heade ideede eest, mis lehekülge sisustada aitasid.