Eriolukord seoses koroonaviirusega

Oleme kogunud siia kokku Hiiumaa valla uudised, mis on seotud koroonaviirusest pĂ”hjustatud eriolukorraga.

« Tagasi

Terviseameti soovitused viiruste perioodil

Terviseameti lihtsad soovitused kaitsmaks nii ennast kui teisi viiruste perioodil 

Kuidas saan hoida ennast viiruste perioodil? 
📌Pesen kĂ€si regulaarselt ja hoolikalt 
📌Köhides ja aevastades katan nina ja suu kĂ€sivarrega 
📌Kasutatud taskurĂ€ti viskan kohe prĂŒgikasti 
📌Kui olen tĂ”bine vĂ”i haige, jÀÀn koju 
📌Haigestumise kahtluse korral vĂ€ldin kokkupuudet teiste inimestega 

Laste tervist saab viiruste hooajal kaitsta lihtsate vĂ”tetega: 👇 
📌 VĂ€ltida tuleb kontakti haigete inimestega 
📌 Lapsele tuleb Ă”petada köhima ja aevastama varrukasse vĂ”i salvrĂ€tikusse 
📌 Lapsele tuleb Ă”petada, kuidas Ă”igesti kĂ€si pesta 
📌 Kaaluge tĂ”siselt, kas on mĂ”istlik lĂ€hiajal reisile minna 
📌 Kui siiski kĂ€isite lastega riskipiirkonnas, siis jÀÀge kĂ”ik 14 pĂ€evaks koju 
📌 JĂ€lgige kooli poolt antavaid juhiseid 

Viiruste eest saad ka oma töötajaid ja kliente kaitsta 👇 
📌 Selleks tuleks vajadusel vĂ”imaldada teha kaugtööd ning lubada riskipiirkonnas viibinud töötajatel olla kuni kaks nĂ€dalat kodus 
📌 LĂ€hetusse suundujad peavad olema viimastest riskidest teadlikud 
📌 Kontoris töötajatele vĂ”iks ĂŒle korrata hĂŒgieeninĂ”uded ning kindlustada, et avalikes ruumides on piisavalt deso- ja hĂŒgieenivahendeid. 

 
Viiruste perioodil on lisaks heale kĂ€te hĂŒgieenile oluline ka regulaarne ruumide ja pindade puhastamine. Sagedasti katsutavate pindade nagu nĂ€iteks ukselingid, kĂ€sipuud, liftinupud, lĂŒlitid, toolide kĂ€etoed jms puhastamises vĂ”iks lisaks tavapĂ€rasele mĂ€rgkoristusele kasutada ka desinfitseerivaid vahendeid. 
Esemete puhul kiputakse tihti unustama, et ka telefoni tuleks regulaarselt puhastada. TĂ€napĂ€eval on telefon ĂŒks kĂ”ige sagedamini katsutavamaid esemeid, mida hoiame tihti ka nĂ€o vastas ning suu lĂ€heduses. Telefoni puhastamiseks vĂ”iks kasutada nĂ€iteks desinfitseerivaid niiskeid lappe. 

❗Tervisemure korral saab nĂ”u perearstilt vĂ”i perearsti nĂ”uandeliinilt 1220, vĂ€lismaalt helistades +372 634 6630 
❗Vajadusel suunatakse kĂ”ne hĂ€daabinumbrile 112 
❗TĂ€iendav info koroonaviiruse kohta: 
www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

 

terviseamet_viiruste periood

 

tööandja

 

lapsevanem_terviseamet

telefoni puhastamin


 

 

Ole valmis elutÀhtsate teenuste katkestusteks ja kriisideks

Riik ja omavalitsus teevad endast oleneva, et Ă€ra hoida vĂ”i kiirelt lahendada kriisiolukordi. Kuid ka kĂ”ige turvalisemates riikides juhtub Ă”nnetusi, millest tulenevaid pikaajalisi kriise ei ole vĂ”imalik vĂ€listada tĂ€ielikult. Ulatuslikud kriisiolukorrad vĂ”ivad kesta pĂ€evi vĂ”i nĂ€dalaid, mille ajal elanikud peavad hakkama saama elutĂ€htsate teenusteta. Katkestused vĂ”ivad tabada elektri-, gaasi-, veevarustuse, sideteenuseid ning piiratud vĂ”ib olla toidu, joogivee, esmatarbevahendite ja ravimite kĂ€ttesaadavus. Kui oled kriisideks korralikult valmistunud, siis saad ise hakkama ja sul ei pruugi kĂ”rvalist abi vaja minnagi. Igal juhul sĂ”ltub kriisiolukorras abi saabumiseni sinu ja su lĂ€hedaste elu, tervis ja heaolu suurel mÀÀral sinust endast. „Looda parimat, kuid valmistu halvimaks" on teada-tuntud tarkusetera, mis on eestlastel lĂ€bi ajaloo ellu jÀÀda aidanud. Mida rohkem me erinevaid riske ja nende mĂ”jusid oma igapĂ€evaelule teadvustame ning nendega arvestame, seda paremini saame nendeks valmistuda. On vĂ€ga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mĂ”tleks lĂ€bi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lĂ€hedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sĂŒnnivad koos sĂ”prade, naabrite ja kogukonnaliikmetega!

HĂ€da- vĂ”i kriisiolukord on sĂŒndmus vĂ”i sĂŒndmuste ahel vĂ”i elutĂ€htsa teenuse katkestus, mis:

  • ohustab paljude inimeste elu vĂ”i tervist;

  • pĂ”hjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju vĂ”i tĂ”siseid ja ulatuslikke hĂ€ireid teiste elutĂ€htsate teenuste toimepidevuses;

  • mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse vĂ”i nende kaasatud isikute kiire kooskĂ”lastatud tegevus;

  • mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapĂ€rasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapĂ€rasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Loe tÀpsemalt: http://www.kriis.ee

Kuidas oma perega kriisideks valmistuda

  • MĂ”elge lĂ€bi, millised kriisiolukorrad vĂ”ivad teid ohustada, mis on nende mĂ”ju pere igapĂ€evaelule ning kuidas nendeks ĂŒhiselt valmis olla.

    • RÀÀkige omavahel lĂ€bi, kuidas erinevate ohtude korral kĂ€ituda. Selleks selgitage:

      • kas kĂ”ik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;

      • millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jÀÀda siseruumidesse;

      • kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna vĂ”i kus kokku saada (naabrite, sĂ”prade, sugulaste juurde vĂ”i maale/suvilasse);

      • kus on patareidel töötav tĂ€is patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivĂ”rgust sĂ”ltuvad vahendid ei tööta;

      • kas elad vĂ”i töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (seda, millise ohtliku ettevĂ”tte piirkonda jÀÀd vaata maa-ameti kaardilt http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html). 

      • kas teate, kuidas omavalitsus vĂ”i ohtlik ettevĂ”te elanikke ohust teavitab.

  • Pereliikmete tegutsemist arutades vĂ”tke arvesse igaĂŒhe teadmisi, oskusi ja vĂ”imekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).

  • Veendu, et kĂ”ik pereliikmed teaksid, kuidas vajadusel vett ja gaasi kinni keerata ning elekter majast/korterist vĂ€lja lĂŒlitada.

  • Veendu, et kĂ”ik pereliikmed teaksid, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras vĂ”ib vaja minna vĂ”i tuleb lahkudes kaasa vĂ”tta.

  • Veendu, et kĂ”ik pereliikmed teaksid, mida tuleks kodust lahkudes kaasa vĂ”tta (evakuatsioonikoti sisu vaata all) vĂ”i millised peaksid olema kodused hĂ€daolukorraga toimetuleku varud. Loe koduste varude kohta pÀÀsteameti kodulehelt https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu.

  • Veendu, et kĂ”ik pereliikmed teaksid, mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda.

  • MĂ”elge lĂ€bi, kuidas hoolitseda kriisiolukorras koduloomade eest.

HĂ€daolukorra nĂ€idismenĂŒĂŒ

  • Pakk kuivikuid 175 grammi, 558 kcal

  • Lihakonserv 300 grammi 866 kcal

  • Kommid 100 grammi 517 kcal

  • Vesi 3 liitrit

  • Kokku: 1941 kcal

               Allikas: Maaeluministeerium

Soovituslikud vahendid evakuatsioonikotti

  • Toit ja joogivesi

    • toit peaks olema hĂ€sti sĂ€iliv ja valmistamist mittevajav (konservid, kuivikud, pĂ€hklid, maiustused jms)

    • vett peaks jĂ€tkuma vĂ€hemalt ĂŒheks ööpĂ€evaks. 

    • vett saab ööpĂ€evaringselt KĂ€rdlast arteesiakaevudest - neid on mitmetes Ă”uedes, eriti Tiigi ja Aia tĂ€naval. Parkimiskohaga veevĂ”tukoht on Aia ja Pika tn nurgal. 

  • Suu- ja kehahĂŒgieeni tarbed

  • Esmaabivahendid ja ravimid

  • Taskulamp ja varupatareid

  • Kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank vĂ”i muu laadimisseade

  • Magamiskott vĂ”i tekk

  • Muud olulised „ellujÀÀmis" vahendid (taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunĂ”ud, söögiriistad jms)

Soovitusi kriisideks valmisoleku kasvatamiseks

  • Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.

  • Tee endale selgeks, kes on kogukonna vĂ”tmeisikud (kĂŒlavanem, korteriĂŒhistu esimees, asumiseltsi juht jt).

  • Selgitage koos kogukonna vĂ”tmeisikutega vĂ€lja piirkonna ohud, eluliselt tĂ€htsate teenuste katkemise mĂ”jud ning mĂ”elge lĂ€bi, kuidas nendeks ĂŒhiselt paremini valmis olla (lahenduseks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ĂŒhine soetamine vmt).

  • Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kĂ”rvalist abi.

  • Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mĂ”elge lĂ€bi, kuidas te saate ĂŒksteist aidata (sh neid, kes vajavad kĂ”rvalist abi – ĂŒksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt).
     

"Ole valmis" Ă€pp aitab kriisiolukordadeks valmistuda: 

https://www.naiskodukaitse.ee/OLE_VALMIS_3680

AitĂ€h Rakvere vallavalitsusele heade ideede eest, mis lehekĂŒlge sisustada aitasid.