« Tagasi

Ära lase ennast kelmidel petta!

Veebruaris tähistati 18. korda rahvusvahelist turvalise interneti päeva ja sellega seoses tuletab Kärdla politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Kuido Kogermann meelde, millised ohud inimesi arvutimaailmas valitsevad. 

Internetiavarused on täis pahatahtlikke programme, viiruseid ja petuskeeme, mis võivad pahaaimamatu internetikasutaja kerge vaevaga konksu otsa tõmmata. Selleks, et internetti turvalisemalt kasutada, tasub meeles pidada mõningaid näpunäiteid: kui kahtled, siis kustuta ära; tee regulaarselt tarkvarauuendusi; kasuta tulemüüre, paigalda arvutile viirusetõrjeprogramm; mõtle enne, kui tegutsed; mõtle välja tugevamad paroolid; surfa teadlikult. 

Internetis toime pandavate kelmuste hulk on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud. Kui mõned aastad tagasi jõudsid politseini kelmuse juhtumid, kus inimestele helistati ja väideti, et nende viga saanud lähedase päästmiseks on kiirelt raha vaja, siis nüüd on kelmid leidnud uued viisid inimestelt raha välja petta. 

Üle terve Eesti on esinenud juhtumeid, kus inimesed on pöördunud politsei poole, sest nende meiliaadressile on tulnud ahvatlev pakkumine suure rahasumma teenimiseks. Inimesed on talitanud kirja teel saadud juhiste järgi, kandnud raha kättesaamiseks korduvalt üle erinevaid summasid, kuid tänaseni pole suurt rahasummat keegi neist oma kontol näinud.  

Kelmid petavad inimestelt raha välja ka nii, et inimesed leiavad esmalt internetist tõena tunduva investeerimispakkumise. Inimene jätab oma kontaktandmed ja temaga võetakse ühendust. Pärast oma kontaktandmete internetikeskkonda sisestamist kontakteerutakse inimesega, meelitatakse investeerima ja palutakse kanda veebiplatvormidele raha. Kui ühel hetkel aru saadakse, et sellelt olematult veebiplatvormilt raha välja võtta pole võimalik ja on langetud pettuse ohvriks, on kahjuks sageli raha tagasisaamise tõenäosus juba väga väike. Selliselt tegutsevad kelmid loovad inimesele eksliku mulje, et saada ligipääs tema arvutile, andmetele ja pangakontole ning seejärel sealt raha omale saada. Sageli soovitakse, et inimene tuvastaks end Smart-ID vahendusel või mõnel muul viisil ja samal ajal logib kelm selle abil inimese pangakontole sisse. Tasub alati meeles pidada, et pangatöötajad ei palu inimesel telefoni teel oma andmeid väljastada ning paroolide või koodide küsimine peaks tegema kõik inimesed väga-väga ettevaatlikuks. Juhul, kui saate sellise kõne, kus soovitakse teie panga PIN-koode, Smart-ID koode või mõnda muud panga parooli, siis katkestage kõne ja võtke ise pangaga ühendust. Samuti logige oma kontole sisse ja veenduge, et kõik oleks korras ja kelmid ei ole teie kontole ligi pääsenud. Enne igasugust investeerimist soovitan teha põhjalikku eeltööd ja uurida, kuhu raha paigutada soovite.  

Välja petetud raha liigub kiirelt mitmete ülekannetega välismaale ja seda sealt tagasi saada on paraku vähetõenäoline. Raha tagasi saada võib olla võimalik juhul, kui inimene kohe aru saab, et ta on petta saanud ja teavitab sellest oma panka ja ka politseid. Kui inimene saab kiiresti pettusest aru, siis on olemas võimalus, et raha ei ole veel erinevate kontode vahel välismaale liikunud. 

Erinevad meediakanalid on kajastanud veel ühte kelmide skeemi. Nimelt on hakanud juba eelmise aasta suvest tulema venekeelsed kõned inimestelt, kes esitlevad end SEB panga või Swedbanki töötajana. Esitlevad end panga turvaspetsialistina ja püüavad jätta muljet, et tahavad aidata inimesel kaitsta kontol olevat raha. Inimesele öeldakse, et kontol toimuvad mingid imelikud tehingud või siis keegi tahab kontole sisse häkkida ja pakutakse lisakaitset ja palutakse öelda panga kasutajatunnus ning sisestada PIN-koode. Sisestades oma PIN-koodid, kinnitab inimene sisselogimise ja raha kantakse automaatselt üle võõrale kontole ning jällegi liigub raha kiiresti erinevatele välisriigi kontodele. 

Kui Teile helistab keegi võõras või saadab e-kirja ja teeb pakkumise, mis tundub liiga ilus, siis enne raha paigutamise otsuse tegemist mõelge kindlasti läbi, kas tehtud pakkumine võib tõesti olla tõsiseltvõetav või proovitakse teid tüssata. Arutage võimalik investeerimisvõimalus läbi ka oma lähedaste ja sõpradega. 

Kui tekib väiksemgi kahtlus, et tegu võib olla pettusega, andke sellest teada nii politseile kui ka oma tuttavatele-sõpradele. Mida suurem hulk inimestest kogukonnast kuuleb, et sellised kelmid tegutsevad, seda rohkem osatakse ennast kaitsta ja ära tunda erinevaid skeeme, mida kelmid välja mõtlevad.  

Kuido Kogermann 
Kärdla politseijaoskonna piirkonnapolitseinik 

 

Politsei nõuanded kelmuste ohvriks langemise vastu 

  • Kui sulle saabub pakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu või pakutakse müügiks toodet, mis on raskesti kättesaadav, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. 

  • Ära jaga võõrastele andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms. 

  • Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.  

  • Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist. 

  • Kui saad kahtlase kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 612 3000. 

  • Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.