Hiiumaa jäätmehoolduseeskirja järgi on biojäätmete liigiti kogumine kohustuslik juba praegu. See kohustus kehtib nii asutustele, ettevõtetele, kortermajadele, toitlustusasutustele kui ka erakinnistutele. Hiljemalt 31. detsembriks 2023 on kõikjal Eestis kohustus tekkekohalt biojäätmete liigiti kogumine korraldada.

Hiiumaal on biojäätmete kokku kogumine juba korraldatud, aga selle üle andmine jäätmevedajale ei ole kohustuslik. Jäätmevaldajal on õigus kohapeal biojäätmed kompostida, kui tal on selleks soov ja võimalused.  

Kui visuaalselt on tuvastatav, et jäätmekonteineris on jäätmed, mida ei ole lubatud konteinerisse panna (näiteks ei tohi biojäätmeid visata tavaprügi hulka), võib jäätmevedaja:  

✅ jätta konteineri tühjendamata, teha mittesobivast jäätmest foto ning jätta teate probleemi kohta,  

✅ rakendada konteineri tühjendamisel kahekordset teenustasu. 

Mida arvestada kompostimisel? 

♻️ Hiiumaa jäätmehoolduseeskirjaga on seatud biolagunevate jäätmete kogumisele ja kompostimisele järgmised nõuded: 

♻️ Kinnistul või krundil tekkivad biolagunevad jäätmed võib kompostida oma kinnistu või krundi piires.  

♻️ Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjusta kahjurite teket ja haisu levikut. 

♻️ Kinnistul tekkivad toidujäätmed võib kohapeal kompostida kahjurite, lindude ja loomade eest kaitstuna. Aia- ja haljastusjäätmed võib kompostida lahtiselt aunas. 

♻️ Kompostimisnõu või -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri kaugusel ja ehitisest nelja meetri kaugusel, kui kinnistu või ehitise omanikud ei lepi kokku teisiti. 

♻️ Heitvee kogumis- ja settekaevu setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 

Kompostides võid vähendada tekkiva prügi kogust isegi poole võrra ning kompostimise lõpptulemusena tekib biolagunevatest jäätmetest muld, mida saab kasutada oma kinnistu haljastuses.  

Palju kasulikku infot kompostimise kohta leiate aadressil www.kompostiljon.ee 

Olmejäätmed tuleb sortida tekkekohas. Väga oluline on, et olmejäätmetest sorteeritakse välja ka biojäätmed, mis jagunevad omakorda biolagunevateks köögi- ja sööklajäätmeteks ning biolagunevateks aia- ja haljastusjäätmeteks. Selleks, et täita  iga viie aasta tagant kasvavat olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu (aastaks 2025 on see 55%), tuleb erilist rõhku panna biojäätmete liigiti kogumisele. Biojäätmetega segunenud olmejäätmed rikuvad ära ka sellised jäätmed, mida muidu saaks ringlusesse suunata.