Kaasav eelarve

Hiiumaa valla kaasav eelarve on ellu kutsutud avalikult kasutatava investeeringu tegemiseks või ürituse korraldamiseks Hiiumaa elanike ettepanekute alusel. Elanikel on võimalus kaasa rääkida, kuidas kasutada valla aasta eelarvest 50 000 eurot nii, et see teeks heameelt ning oleks kasulik võimalikult paljudele elanikele. Kaasavat eelarvet rakendatakse osavaldade põhiselt, millest iga osavalla osa suuruseks on 10 000 eurot.

Kuidas see toimub?

Kõik Hiiumaa elanikud saavad kaasavas eelarves ettepanekuid esitada. Vastavalt volikogu poolt seatud eesmärgile saavad ideedeks olla investeeringuprojektid või ürituse korraldamine. Kaasava eelarve tulemusel elluviidav idee peab pakkuma avalikku hüve, olema avalikus kasutuses või suunatud avalikkusele (üritus) ning ettepanek ei tohi tekitada ebamõistlikku kulu valla järgnevate aastate eelarvetele. Idee teostamise minimaalne hinnanguline maksumus saab olla 1000 eurot ja maksimaalne maksumus 10 000 eurot.

Kaasav eelarve 2021 ootab ettepanekuid hiljemalt 21. septembril 2020.

 

Kaasava eelarve objektid

Kaasava eelarve paremusjärjestuse võitnud ettepanekud:

2016 – päikesepaneelidega tänavavalgustid Emmaste bussipeatustesse

2017 – Emmaste keskuse parkla

2017 – Kärdla välijõusaal

2017 – Kõrgessaare noortemaja, raamatukogu ja lasteaed „Vigri" juures asuv parkimisplatsi ja juurdepääsutee asfalteerimine

2018 – Tärkma sadama tee ja teiseks jäi päikesepaneelidega tänavavalgustid bussipeatustes (osaline rahastus)

2018 – Kärdla nukuteatri rekonstrueerimise toetus

2018 – Näkitiigi puhastamise toetus

2019 – Emmaste tenniseväljaku renoveerimine

2019 – laste mänguväljak Kärdla linnaparki

2019 – Reigi pastoraadi rekonstrueerimise toetus

2019 – bussiootepaviljon Käina kooli juurde

2019 – välijõusaali rajamine Padarimäe piirkonda

2019 – madalseiklusrada Palade külla Staadioni ja Spordiväljaku kinnistule

2020 – Nurste krossiraja korrastamine

2020 – Sõru Merekooli purjeõppe jaoks paadi ostmise toetus

2020 – Palade discgolfi rada

2020 – Palade lasteaia õueala uued atraktsioonid

2020 – Kassari mänguväljak

2020 – Kõrgessaare Valitsejamaja renoveerimine

2020 – Ühiskasutatav korvpalliplats Kärdlas

Kaasava eelarve uudised

« Tagasi

Reigi pastoraadi rekonstrueerimistööd

Üks 2019. aasta kaasava eelarve rahastuse saanud objektidest oli 250aastane Reigi pastoraat. Augustis tegid Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts üliõpilased ja juhendajad seal kaasava eelarve toel uurimistöid. Maja taastamise korraldaja Maret Kukkur rääkis, et kaasava eelarve toetusraha on sihipäraselt kasutatud – sellest oli väga palju kasu saamaks aru, mis on pastoraadis väärtuslikku ja kuidas renoveerimistöödega jätkata. Pastoraadi kohta koguti hulk väärtuslikku teadmust. Kaasava eelarve vahendid ja LEADERi programmi projekti toetus kokku annavad võimaluse pastoraadi rekonstrueerimistöödega edasi minna. ⛪️

Avaldame detsembrikuises Hiiumaa Teatajas ilmunud artiklid doktorantidelt Maris Mändelilt ja Monika Reppolt.

⚒ Maris Mändel, Eesti kunstiakadeemia doktorant ja üliõpilaste praktika juhendaja:

"Kui need seinad suudaks rääkida, nad pajataks nii mõnegi loo..." ehk EKA tudengid uurisid Reigi pastoraadi ajaloolisi viimistluskihte

1770. aastatest pärinev barokse joonega Reigi pastoraat kuulub Hiiumaa vanimate kiviehitiste hulka. Nii pika eaga hoones võib harilikult leida palju põnevaid kihistusi, mis annavad aimu möödunud aja elulaadist. Käesoleva aasta augusti lõpul käisid Reigi pastoraadis väliuuringute praktikal EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid, eesmärgiga panna Reigi pastoraat avama osa oma ajaloosaladustest. Keskenduti eeskätt seinte, lagede ja uste viimistluse uuringule, sooviga teada saada, milline nägi pastoraat välja aegadel, kui siin elasid ja tegutsesid Hiiumaa ajalugu tugevalt mõjutanud pastorid Carl Forsman või Gustav Felix Rinne.

Reigi pastoraat ei ole hoone, mis oma loo kergelt uurijatele kätte annaks. Ajalooliste viimistluskihtide uurimise tegi keeruliseks asjaolu, et hoonet on 20. sajandi lõpul põhjalikult remonditud, mille käigus on suur osa ajaloolisest viimistlusest hävinud. Päris Forseliuse-aegseid viimistluskihte on alles vaid üksikud fragmendid, mille põhjal ulatuslikke järeldusi toonase viimistluslahenduse kohta teha oleks ennatlik. Küll aga võib uuringute põhjal oletada, et pastoraadis on 19. sajandil klassitsismi vaimus toimunud suurem ümberehitus, kus seinad on kaetud sileda peeneteralise krohviga ja lisatud kohati tänaseni säilinud stukist lae- ning seinakarniisid. Seinapinnad olid toona viimistletud pastorimajale kohaselt tagasihoidlikes hallides toonides. Maalingutest jälgi ei leitud, küll aga võis mitmes ruumis aimata seinapinna liigendamist nii, et u meetri kõrguseni oli sein värvitud ühte tooni halli ja lambriipinnast ülespoole teist tooni. 20. sajandi alguses katsid paljude ruumide seinu tapeedid, mis kahjuks on ka kõik hilisemate remontide käigus maha kistud. Kõige värvikamad leiud jäävad 20. sajandi teise poolde, kus seintelt võib leida kirevaid kaltsumustri-maalinguid, aga ka usutavasti EÜE aegset graffityt. Seegi on tänaseks ajalugu, milles võib juba omamoodi väärtust näha.

⚒ Monika Reppo, arheoloog, Tartu ülikooli doktorant:

Suve lõpus alustati pastoraadi keldris ettevalmistustöödega, et paigaldada kahte ruumi uus hingav tellistest põrand.

Kuna see töö sisaldab ka pinnasetöid ja Reigi pastoraati pole kunagi varem arheoloogiliselt uuritud, toimusid pastoraadi peahoone keldris arheoloogilised eeluuringud. Selle käigus kaevati kahte hoone keskosas paiknevasse keldriruumi šurfid. Šurfidega selgus, et hoone põhjaseina vundeering ei ulatugi üldiselt põrandapinnast sügavamale kui 10–20 cm ning toetub looduslikule aluspõhjale, milleks on hallikas tihke savi. Põhja-lõunasuunaline sisesein aga toetub suurele raudkivile.

Hoone keskosas paiknevat suuremat kehandit, mida läbib esimeselt korruselt keldrisse suunduv trepp, on varasemalt peetud võimalikuks vanimaks osaks majast. Reigi pastoraadi ajaloo uurimise on teinud keeruliseks see, et 1879.–1885. aastatel maamõõtja F. Eurichi koostatud plaanist varasemat ei ole uurijatel õnnestunud leida. Teadaolevalt on käesolev hoone siin kolmas, kuid pole täpselt teada, kas eelmised kaks paiknesid täpselt samal kohal. Eeluuringute põhjal võib uskuda, et see kehand on rajatud samal ajal muu hoonega 18. sajandi lõpus – selle vundeeringu alt saadi klaaspudeli katke, mis sellesse perioodi hästi sobitub.

Küll aga avastati hoone lõunaküljele jäänud ruumist sama kehandi all 5 cm paksune leiuvaba huumusrikkas kultuurkihi viirg, mis viitaks tõesti varasemale inimtegevusele samal kohal. Tumedale viirule jäi lubimördine tasand, mis seostub keldriruumide lupjamisega tõenäoliselt vahetult peale hoone ehitamist 18. sajandi lõpus. Seejärel on ruumi laotatud liivakiht, mis sisaldas hulgaliselt rauast ehitusprahti (naelad, müüriankrud jne). Liivale oli rajatud munakivisillutis, mis hiljem kaetud betooniga. Tõenäoliselt valmis sillutis 19. sajandi alguses peale keldriseinte esialgset lupjamist, sest sellest hilisem kiht sisaldab vaid 19. sajandiga seostavaid leide.

Kas pastoraat on nüüd ära uuritud? Kindlasti mitte, põnevaid uurimisküsimusi jätkub siin järgmistelegi.

Kõik soovijad saavad lugeda Reigi pastoraadis toimunud arheoloogilise eeluuringu aruannet:
https://register.muinas.ee/…/L-23144_Aeelu_2019_ReppoM_past…