« Tagasi

Inimene kogukonna heaks: Sulev Alajõe aitab Hiiumaale tuua välisinvesteeringuid

Koostöös Hiiumaa vallaga alustame tänasest uue artiklite sarjaga, kus tutvustame Hiiumaa avaliku sektori töötajaid ja nende tööd.
Arenduskeskuse juures töötab kaks inimest, kes teevad tööd mitme maakonna heaks. Üks neist, Lääne-Eesti piirkondlik investorkonsultant Sulev Alajõe töötab küll vormiliselt Saare Arenduskeskus SA juures, kuid tegeleb laiemalt kogu Lääne-Eesti piirkonnaga.
 
Sulevi ülesanne on toetada Hiiumaa majandusarengut väliskapitali abiga. "Kui tulevad päringud välisinvestoritelt, on minu ülesanne aidata need siia maandada: tuua välja Hiiumaa eelised, miks investor peaks otsustama Hiiumaa kasuks ja kui need otsused on tehtud, siis aidata lahendada kõiki järgnevaid samme," kirjeldas Sulev oma tööd.
Lisaks uute investorite leidmisele on tema ülesandeks nõustada olemasolevaid välisinvestorist omanikuga ettevõtjaid, aidata neil oma probleemidele lahendusi leida ning tugida kasvuambitsioone toetusvõimaluste ja partneritega.
 
Hetkel on Sulevi portfellis Hiiumaalt neli ettevõtet. Koostöö Dagöplast Asiga on püsiv alates sellest, kui norralased ettevõtte ostu kavandasid. "Nende kaasamine EASi ettevõtte arenguprogrammi on andnud Dagöplastile olulist tuge oma tänaste investeerimis- ja kasvuplaanide elluviimisel," märkis Sulev.
Sulev on aidanud Jörn Johansenil, kes vastutab Dagöplasti turunduse eest, koostada Kesk- ja Ida-Euroopa turgudele laienemiseks ülevaadet turgude vastavatest regulatsioonidest. Ettevõte on sõltuv sellest, kuidas kuskil riigis jäätmeid kogutakse ja milliseid pakendeid vaja on. Lisaks on arutatud võimalusi, kuidas Dagöplasti jääksoojust ära kasutada kutsudes ellu kasvuhooneprojekti, mis haakub hästi tarkade energiakasutusplaanidega.
 
Pharma Systems Eesti OÜ puhul on Sulev aidanud otsida uusi võimalusi, kuidas saaks nende tegevusele uusi turge leida ja neid kindlustada. "Olen nõustanud, millised on ettevõtte võimalused, kui neil õnnestuks lisaks äsja tehtud investeeringutele Emmastes veelgi laieneda ja tuua funktsioone Rootsist omanike juurest siia üle," selgitas Sulev.
 
Koostöös Gerhard Eberlega on Sulev vaadanud, mida tema ettevõttel annaks veel Hiiumaale tuua. "Olen nõustanud teda mitmete kasvuvõimaluste osas," lisas Sulev.
 
"Minu suureks rõõmuks – pärast seda, kui Leif Andersson Dagöplasti müüs, ei läinud ta rahulikult pensionile, vaid tegutseb aktiivselt edasi," tõdes investorkonsultant. Koostöös Suleviga otsitakse uusi võimalusi, mida tuua Lehtmasse lisaks plastgraanuli tootmisele. Ühe võimalusena on laual kalatöötlemisüksuse rajamine, kui kalakasvandusettevõttel Nordic Trout õnnestub alustada Hiiumaa põhjaranniku lähedal meres vikerforelli kasvatusega.
 
Sulevi portfelli mahuvad ka välisettevõtjad, kes võivad tema poole pöörduda mistahes küsimustega. Eestis on palju erinevaid ametkondi, kellel omad nõudmised. Ettevõtluskonsultantide ülesanne on Sulevi sõnul leida ettevõtja huvidest lähtuvaid lahendusi. "Kuna välisettevõtjaid on Hiiumaal vähe, siis ei ole piiri, et on teemad, mille puhul pole mõtet üldse pöörduda. Mõnikord piisab lihtsalt sellest, et oskan öelda, kes on õige inimene, kellega probleemi edasi lahendada," rääkis Sulev.
Sulevi kõige suuremaks väljakutseks on kallutada investor otsustama Hiiumaa kasuks: "Oleme investeeringute hankimisel tugevas konkurentsis poolakate ja leedukatega, kelle tööjõupakkumine on suurem, kelle kulubaas on investori jaoks väiksem kui tänu Helsingi ja Stockholmi lähedusele muutunud kulubaas Eestis." Ta lisas, et edasi tuleb Eesti-sisene konkurents. Lääne-Eestil tervikuna on Tallinna ja Tartuga keeruline konkureerida, sest seal on kõrgkoolid ja neisse koonduvad noored. "Kui investorit on võimalik Hiiumaa kasuks kallutada, siis ma püüan seda ka teha," lubas Sulev.
 
Suuresti Sulevi teeneks on aasta haridusteo tunnustuse saanud Emmaste Kooli rootsi keele õppe taaselustamine. Keeleõpe avati koolis paljuski tänu Sulevi järjepidevale tööle välisomanike mõttemaailma kirjeldamisel oma kolleegidele ja kohaliku omavalitsuse spetsialistidele. Viimaste kaudu on viidud teadmised kohaliku kogukonnani ja see on aidanud hiidlastel mõista, kui oluline on meie noortele hea ja lisandväärtust pakkuva hariduse andmine, mis annaks neile eelise oma tuleviku kindlustamisel miks mitte just ettevõtetes, mida omavad välismaalased.