« Tagasi

Hiiumaa saatis riigi eelarvestrateegiasse ettepaneku luua saarele kaitseväe alaline baas

Hiiumaa vallavalitsus saatis riigi eelarvestrateegiasse neli ettepanekut: Hiiumaa kultuuri- ja konverentsikeskuse ehitamine, laevaühendus suursaartega maanteepikenduse põhimõttel, elamispindade rajamine üle Eesti ning kaitseväe taristu arendamine Hiiumaal. 

Hiiumaa kultuuri- ja konverentsikeskuse ehitamine 

Hiiumaal puudub kaasaegne ja tänapäevaseid võimalusi pakkuv kultuurikeskus. Kärdla kultuurikeskuse hoone on sedavõrd amortiseerunud, et vallavalitsus on hinnanud, et olemasoleva korrastamise asemel on mõistlikum on ehitada uus hoone.  

Töö Hiiumaa kultuuri- ja konverentsikeskuse kontseptsiooniga käib. Sellest kujuneb kogu saart liitev ja teenindav kultuuripühamu, mis pakub võimalusi erinevate alade kultuuriviljelejatele. Samas saab sellest ka kaasaegne konverentsikeskus, millist Hiiumaal ei ole. Keskuse hinnanguline maksumus on 10 miljonit eurot, millest poole ehk 5 miljoni jaoks loodab vald toetust riigieelarvest järgmisel kahel aastal. 

Laevaühendus suursaartega maanteepikenduse põhimõttel 

Muhumaale on mandrilt 6 kilomeetrit, Hiiumaale 22. Kui hindame, et keskmisel sõiduautol kulub 100 kilomeetri läbimiseks kütust 8 liitrit, peaks auto praamipilet Kuivastu ja Virtsu vahel maksma veidi üle euro, Rohuküla–Heltermaal liinil pea viis eurot. Tegelikkuses on täispilet vastavalt 10 ja 3 korda kallim. Sooduspilet Hiiumaa liinil vastab tegelikule kulule, Muhumaa liinil on siiski 3 korda kallim. Arvestades, et laevaliini teenindamine on tulus äri, vaadates laevakompanii majandusaasta aruandeid, siis ei peaks laevapilet olema koht kasumi teenimiseks. Selle eesmärk peaks olema tegelike kulude katmine ning see on võimalik, käsitledes laevaühendust maanteepikendusena. Arvestades, et laevaliinidel on igakuiselt nii reisijate kui sõidukite üleveo mahud kasvanud ning soodsama hinna korral kasvaks need veel enam, vajab laevaühenduse käsitlemine maanteepikendusena minimaalseid lisavahendeid eelarves või ei vaja neid üldse. 

Elamispindade rajamine üle Eesti 

Sõjapõgenike kriis on eriti teravalt välja toonud vajadused Eestis, üks neist on eluasemete puudus. Sealhulgas Hiiumaal, kus elanike arv on kaks aastat igakuiselt kasvutrendis ning oleme jõudnud 9440 inimese pealt 9570 inimeseni, kes Hiiumaa elanike registris. Kasv oleks veel kiirem, kui soovijatele oleks võimalik elamispindasid pakkuda. Tööpuudus saarel on olematu, napilt üle kolme protsendi, mis veelgi toetab inimeste võimalusi siia elama asumiseks. Selleks on aga vaja eluaset. 

Teeme ettepaneku riikliku üürimajade programmi kiireks ja senisest mahukamaks taaskäivitamiseks. Lisaks soovime riiklikku toetusmeedet omavalitsustele, et kasutusest väljas olevad munitsipaalhooned kohandada elamispindadeks ja remontida elamiskõlbmatud munitsipaalkorterid. Need on olulised sammud kõigi eestlaste jaoks, aga suureks toeks ka regionaalpoliitiliselt. 

Kaitseväe taristu arendamine Hiiumaal 

Venemaa sõjategevus on senisest enam aktuaalseks muutnud meie kaitseväe arendusplaanid. Valitseb suhteliselt suur konsensus kaitseeelarve suurendamiseks, kuid on oluline, et selle eest saaks tehtud õigeid asju. Hiiumaa on strateegiliselt oluline Läänemere vaatest: Kõpu poolsaarelt on võimalik ümberkaudset mere- ja õhuala sõjaliselt kontrollida. Lisaks on Hiiumaa sobilik koht rannikukaitse üksuste treeningbaasiks. Hiiumaa vallavalitsus teeb ettepaneku arendada Hiiumaal välja kaitseväe taristu ning luua tingimused alaliseks sõjalise üksuse saarel viibimiseks. Eelkõige võiks see sobida liitlasvägede baasiks. 

Foto: www.mil.ee