Kolm suurt projekti

Sel aastal saavad alguse kolme suure projekti ettevalmistustööd. Piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise meetme toel algavad sel aastal hanke läbiviimise järgselt ehitustööd Käina elamuskeskuse rajamiseks. Projekti maksumus kokku on 2 857 000 eurot, millest toetuse suurus 854 300 eurot. Omafinantseering kaetakse osaliselt omavahenditest ning samuti laenu arvelt. Selle aasta tööde maht jääb suurusjärku 1,8 miljonit eurot.

Kärdla Keskväljaku ümberehitamiseks viiakse sel aastal läbi projekteerimine, milleks on vahendeid ette nähtud 100 000 eurot. Keskväljaku maksumus kokku on 1 859 000 eurot, millest toetuse suurus 1 580 000 eurot. Omafinantseering kaetakse laenu arvelt.

Samuti käivad ettevalmistustööd Hiiumaa spordikeskuse rajamiseks, kus paralleelselt koostame detailplaneeringut ja aprilli alguses kuulutame koostöös Eesti arhitektide liiduga välja arhitektuurikonkursi.

Piirkonnad arenevad

Kõikidesse piirkondades plaanitud investeeringuid ja soetusi. Emmaste osavallas on põhivara soetuseks ja investeerimiskuludeks plaanitud kokku 159 000 eurot, sealhulgas 50 000 eurot Tärkma biopuhasti rekonstrueerimise projekteerimiseks, 36 000 eurot Emmaste põhikooli remondiks, 23 000 eurot Valgu seltsimaja renoveerimise omaosaluseks. Samuti vahendeid ambulatooriumi küttekatla renoveerimiseks ning munitsipaalkorterite remondiks. Kaasava eelarve läbiviimiseks on ette nähtud 20 000 eurot.

Pühalepa osavallas on põhivara soetus ja investeerimiskulud kokku 335 900 eurot, millest 179 500 eurot on planeeritud Palade põhikooli hakkepuidu katla rajamiseks ning 47 100 eurot Kärdla–Paluküla kergliiklustee omafinantseeringuks. Suuremõisa majadevahelise tänava rekonstrueerimiseks on vahendeid plaanitud 38 240 eurot, tänavavalgustuse uuendamiseks 15 800 eurot ning Palade loodushariduskeskusele 13 800 eurot. Samuti on vahendeid ette nähtud koolibussi uuendamiseks ja Naistlaiu sadama projekteerimistöödeks.

Käina osavallas on põhivara soetuseks ja investeerimiskuludeks kavandatud 2 236 840 eurot, mis koosneb 1 815 000eurosest investeeringust Hiiumaa elamuskeskusele. Täiendavalt on Käina spordikeskuse uuendamiseks kavandatud 39 576 eurot. Kalandusfondi projektiga investeeritakse Orjaku kalasadama väikepaatide basseini 175 000 eurot ja valla teedele 113 764 eurot. Lisaks on vahendeid kavandatud kultuurikeskuse kolmanda osa projekteerimiseks ja teiste arendusprojektide ettevalmistuseks.

Kärdla osavallas on põhivara soetus ja investeerimiskulud kokku 828 432 eurot, millest projekti toel suunatakse 146 018 eurot lasteaia Kalda maja renoveerimiseks, kus sel aastal viiakse läbi projekteerimine ning võimalusel väiksemamahulised tööd. Keskväljaku uuendamisega seonduvalt on ette nähtud 100 000 eurot projekteerimiseks ning Turu tänava rajamise ettevalmistuseks on ette nähtud 45 000 eurot. Lairibavõrgu ning tänavavalgustuse uuendamise projekteerimisele 43 700 ning Pargi 3 esimese etapi arenduseks 68 400 eurot. Lisaks on vahendeid teede-tänavate rekonstrueerimiseks, Kärdla–Paluküla kergliiklustee kaasfinantseeringuks ja Mängude maja soojustuse omafinantseeringu katmiseks. Kärdla Veevärk AS aktsiaid soetatakse 210 000 euro ulatuses Kärdla IV tööde osaliseks finantseerimiseks.

Kõrgessaare osavallas suurendati investeeringuid eelarve menetlemise käigus 77 586 eurolt 292 576 euroni, millest 180 000 eurot on lisatud ühinemistoetusese vahendid Kõrgessaare vaba aja keskuse katuse soojustamiseks ning avalikke hooneid teenindava katlamaja rekonstrueerimiseks Viskoosas. Samuti on 112 586 eurot plaanitud Heigi-Metsküla tee rekonstrueerimiseks.

Tulumaksu prognoos 6%

2018. aasta eelarves on plaanitud tulud 13 miljonit eurot. See on 1,1 miljon eurot ehk 8,8% enam kui 2017. aasta eelarve täitmine. Üksikisiku tulumaksu laekumise kasvuks prognoositakse ligi kuus protsenti võrreldes 2017. aasta eelarvega.

Põhitegevuse kulude kogumaht on 12,5 miljonit eurot, mis on 1,3 miljonit eurot ehk 11,8% enam kui 2017. aasta eelarve täitmine. Põhitegevuse kulud jaotuvad kaheksa erineva valdkonna vahel, mis omakorda jagunevad majandusliku sisu alusel kaheks: majandamis- ja personalikulud. Haridus moodustab põhitegevuse kuludest 45% ehk 5,6 miljonit, kus kasv võrreldes 2017. aastaga on +5,9%: majandamiskulusid 1,4 miljoni euro eest (väheneb 3%) ning personalikulusid 4,2 miljoni euro eest – kasv 10% seoses õpetajate ja lasteaiaõpetajate palgatõusuga. Majandus moodustab 15% ehk 1,9 miljonit eurot, kus toimub kasv 60%, millest uue tegevusena moodustatud arengufond 100 000 eurot ning maavalitsuselt ületuleva ülesandena transpordikorraldus 600 000 eurot.

Majanduses moodustavad toetused 48,4%, tööjõukulud 16,7% ning majanduskulud 34,9%. Sotsiaalne kaitse moodustab 13% ehk 1,6 miljonit eurot, millest toetused moodustavad 38,7%, tööjõukulud 36,7% ja majanduskulud 24,6%. Vaba aeg, kultuur ja religioon moodustab 12% ehk 1,5 miljonit eurot, mis hõlmab raamatukogude, noortekeskuste ja kultuurimajade tegevusi. Valitsemine moodustab 10% ehk 1,3 miljonit eurot, kus kajastub reservfond ning omaosaluse fond, samuti ühinemistoetus. Valitsemises moodustavad toetused (sh liikmemaksud) 7,7%, personalikulud 55,9% ja majanduskulud 36,4%. 
Majandamis- ja personalikulud tervikuna moodustavad 84,6% ehk 10,6 miljonit eurot, kasvades 6,8%. Antavad toetused moodustavad 15,4% ehk 1,9 miljonit eurot, kasvades 51%. Kasv on põhjustatud seoses ühistranspordi korraldamisega.

Esimene ühiseelarve

Valla 2018. aasta eelarve kujundamisel on ühinenud vallad koostanud eelarveprojektid endiste valdade prioriteetidest lähtuvalt ning on korrigeeritud vastavalt ühinemislepingule kulude asukohta eelarves. Maksutulude ja ressursitasude jaotusel on lähtutud ühinevate omavalitsuste 2017. aasta põhitegevuse eelarve mahust, kus vallavalitsuse tasandile jääb kasutada 32,79% maksutuludest ja ressursitasudest. Osavalla tuludeks eraldatakse ülejäänud osa (67,21%) maksutuludest ja ressursitasudest. Osavalla põhitegevuse eelarve tulude jaotamisel maksutuludest ja ressursitasudest lähtutakse vastavalt 2017. aasta antud valla tegelikule maksutulude ja ressursitasude laekumise proportsioonile kogu valla tegelike maksutulude ja ressursitasude laekumisest. Valla eelarve kajastab ühinemislepingus kokku lepitud tegevuste, teenuste ja asutuste finantseerimist ning ühinevate omavalitsuste lepinguid.

Inge Elissaar 
rahandusosakonna juhataja

Reili Rand
vallavanem