« Tagasi

Kõrgessaare arengustrateegia avalikud kaasamiskoosolekud

Nüüd on käes aeg, mil kõigil huvilistel on võimalus avaldada arvamust Kõrgessaare arengute teemal, et piirkonna arengustrateegia saaks kogukonna nägu. Millised on just Sinu soovid, ettepanekud ja vajadused Kõrgessaare osavalla arenguks?  

Arengustrateegia aruteludel keskendutakse kolmele teemale ning kutsutud on eestkõnelejad oma arvamustega arutelu üleval hoidma.  

Lisaks iga koosoleku põhiteemale arutatakse ka piirkonnaga seotud muid teemasid.  

Reedel, 19. augustil kell 16 Kõpu rahvamajas – põhiteemaks on külastuskeskkonna areng. Eeskõnelejatena esinevad Liina Härm sihtasutusest Hiiumaa Sadamad, Kõpu ja Ristna tuletornide operaator Evely Aasmäe, Aili Küttim RMK-st, Jüri Tamm Kalana Äärest ja Maret Kukkur Reigi kogudusest.
Reedel, 26. augustil kell 16 RMK Ristna külastuskeskuses – põhiteemaks on elukeskkonna areng. Rääkima tulevad Jesper Parve, Kõpu uus hambaarst Kadri Toodo, Tiit Leito Kaleste külast ja konsultant Ulf Johanson. 
Reedel, 2. septembril kell 16 Viscosa Kultuuritehases (endine kalatehas Kõrgessaares) – põhiteemaks on ettevõtluskeskkonna areng. Rääkima tulevad Marco Pärtel Kultuuritehasest, Mihkel Pert energeetika arendamisega tegelevast ettevõttest HYSTO OÜ, Kõrgessaares alustav ettevõtja Allan Haavapuu, kohalik ettevõtja Indrek Tammeveski ja ettevõtluse professor Toomas Saal. 

Aktiivselt kaasa rääkima ja arutlema on oodatud kõik kogukonna liikmed: suvehiidlased, uusasukad ja elupõlised vandiraiujad ning tõrvakõplased.  

Ettepanekuid saab esitada kaasamiskoosolekutel või kirjalikult kuni 4. septembrini osavallavalitsuse posti või e-posti aadressil korgessaare@hiiumaa.ee

  

Milleks Kõrgessaarele oma arengustrateegia?  

26. aprillil algatas Hiiumaa vallavolikogu Hiiumaa valla arengukava piirkondliku osana „Kõrgessaare arengustrateegia 2030+" koostamise ning kehtestas selle lähteülesande. Arengustrateegia eesmärgiks on kutsuda ellu kaua oodatud arenguhüpe Kõrgessaare osavallas, panna paika pikem strateegiline plaan arendustegevusteks ning vajalikud valla investeeringud seatud eesmärkide saavutamiseks. Muuhulgas määratleb arengustrateegia ka neljal aastal, kuni 2026 täiendavat rahastust võimaldava Kõrgessaare programmi rahastusmeetme täpsema kasutuse ja seab investeeringuobjektide prioriteedid.  

Kõrgessaare osavald on stabiilselt üks atraktiivsemaid elukeskkondi nii suvitajatele, Hiiumaale elama asujatele kui saare siseselt elukohta vahetavatele inimestele. Sellest annavad tunnistust nii uued arvukad kinnisvara arendusprojektid Tahkuna poolsaarelt kuni Ristna otsani, kui see, et just Kõrgessaare osavallas menetletakse aastas enim ehituslube ja erinevaid planeeringuid. Rahvastiku kiire kasv piirkonnas eeldab ka seda, et lisaks paremini kättesaadavatele ja kvaliteetsematele avalikele teenustele pingutab osavald selle nimel, et investeeringud elukeskkonna, külastuskeskkonna ning ettevõtluskeskkonna parendamisse oleksid kestlikud ja tulemuslikud.  

Mida Kõrgessaare arengustrateegia 2030+ sisaldab? 

Arengustrateegia keskendubki enamasti elukeskkonna, külastuskeskkonna ja ettevõtluskeskkonna eelisarendamisele valla eelarveliste võimaluste piires, eesmärgiga muuta piirkond atraktiivsemaks nii valla kodanikele, külalistele kui ettevõtjatele. Sealjuures on oluline nii elamufondi uuendamine ja täiendamine Kõrgessaare alevikus, mis on üks osavalla tõmbekeskustest, ning erasektori töökohtade loomist, et parandada kodu lähedal töötamise võimalusi eelkõige noortele ja haritud spetsialistidele aga ka neile, kes peavad täna saare teise otsa tööle sõitma. Senine rahvastiku vähenemise trend Kõrgessaare alevikus ning lähedalasuvas Lauka külas peaks seeläbi oluliselt pidurduma. See on aga vajalik eelkõige kodulähedase hariduse ning muude oluliste teenuste kestlikkuse tagamiseks piirkonnas.  

Lisaks kaardistab arengustrateegia ka muud hetkeolukorrast lähtuvad piirkondlikud vajadused ja määratleb arengu pikaajalised suundumused. Kuna ei arengustrateegia ega Kõrgessaare programmi toetusmeede üksi ei too piirkonda juurde vajalikke miljoneid arendusprojektide elluviimiseks, siis peaks nende väheste rahaliste vahendite kasutus olema eriti hästi läbi mõeldud ning kordistava mõjuga. See tähendab, et osavalla investeeringud tuleks suunata eelkõige olulist mõju omavate projektide ettevalmistuseks ning omaosaluse finantseerimiseks. Millised need projektid saavad olema ja millised on investeeringuobjektide prioriteedid, sõltub lisaks osavallavanema visioonile kindlasti ka kogukonna vajadustest ja soovidest.  

Niels-Peter Rattiste 

Kõrgessaare osavalla vanem