« Tagasi

Vägivald ei ole perekonna siseasi

Kärdla piirkonnapolitseinik Otto Grünberg kirjutab lähisuhtevägivallast.  

Üle 50% vägivallakuritegudest Eestis pannakse toime koduseinte vahel. Selle aasta kümne kuuga on politsei registreerinud lähisuhtevägivalla juhtumeid rohkem kui 9000. Politsei saab Eestis ligi 40 teadet päevas vägivallast nende inimeste vahel, kes üksteist enim hoidma peaksid. 

Kahjuks on see vaid jäämäe veepealne osa, sest on tõsine probleem, et enamiku kuritegude kohta info politseini üldse ei jõua. Näiteks Euroopa Põhiõiguste Amet viis 2019. aastal läbi uuringu[1], milles leiti, et eestlased teavitasid viimasest füüsilise vägivalla intsidendist politseisse vaid 13% juhtudest, lähisuhtevägivallast veel vähem. See on kolmas madalaim näitaja Euroopa Liidus.  
 
Hiiumaal teatatakse lähisuhtevägivallast keskmiselt kord nädalas, kuid viimastel aastatel on teatamine vähenenud. Kas me teeme ikka piisavalt selleks, et meie abivajajad oleks märgatud ja hoitud? Või arvame ikka küüniliselt, et lähedastele haiget tegemine on perekonna siseasi? Politseinikuna sooviksin, et absoluutselt kõik need juhtumid jõuaksid meieni varem. 
 
Vägivald ei ole ainult löömine 
 
Lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald pereliikmete, sugulaste, ka ekselukaaslaste vahel. See võib väljenduda väga erineval viisil, samuti on vägivallal erinevad põhjused. Mõnel juhul tuleneb vägivald selle toimepanija suutmatusest enda emotsioone talitseda, teisel on see vahend kannatanu allutamiseks vägivallatseja tahtele.  

Juhin tähelepanu, et: 

  • füüsiline vägivald on lisaks löömisele ka näiteks jõuga kinni hoidmine, tõukamine, lämmatamine, juustest tirimine ja muu tegevus, mis põhjustab füüsilist valu 

  • vaimne vägivald on igasugune tegevus eesmärgiga kannatanut hirmutada, sh ähvardamine, alandamine, muu emotsionaalne väärkohtlemine 

  • majanduslik vägivald on see, kui üks inimene allutab teist endale läbi majandusliku sõltuvuse – näiteks kontrollib tema rahalisi vahendeid, ei luba tal tööl või koolis käia  

Ühelgi juhul ei ole sobiv vägivalla traumeerivat mõju alahinnata ning mitte kunagi ei ole vägivallas süüdi kannatanu.  

Ära jäta ohvrit üksinda! 

Inimesel, kelle jaoks on vägivalla kannatamine igapäevane normaalsus, on raske selles näha midagi erakordset, mistap ongi oluline kõrvalseisjal olukorda märgata ja sekkuda. Võib kõlada uskumatult, aga kannatanu ei pruugi aru saada, et see, mida ta kogeb, ongi vägivald. See käib nii füüsilise, vaimse kui seksuaalse vägivalla kohta. Kui tabad end mõttelt, et keegi peaks midagi ette võtma, siis võta see vastutus ja aita inimest ise. Näita, et oled tema jaoks olemas ning julgusta teda oma murest rääkima.  

Kui Sa tunned siin ära enda või oma lähedase, saad abi tööpäeviti aadressilt Sadama tn 26, Kärdla, kus piirkonnapolitseinik ja/või ohvriabitöötaja kuulavad Sind ära ning aitavad leida väljapääsu. 

[1] Fundamental Rights Survey. Allikas: European Union Agency for Fundamental Rights (2021)