Jalgratta ja kergliikuri hooldamine, hoidmine ja ohutus 

Soojad ilmad toovad tänavapilti üha rohkem jalgrattaid ja kergliikureid. Panime kokku väikese meelespea, mis selgitab, millist hooldust vajab jalgratas või kergliikur enne kasutamist ning kuidas nende sõiduvahenditega ohutult liigelda. 

Jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil, ja eelnimetatud tingimustele vastav sõiduk, mis on varustatud kuni 0,25-kilovatise püsi-nimivõimsusega elektrimootoriga, mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades ning mille toide lakkab, kui sõitja lõpetab väntamise või enne, kui sõiduki kiirus saavutab 25 kilomeetrit tunnis. 

Jalgratast tohib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt kümneaastane laps, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel lapsel peab sõiduteel sõitmiseks olema jalgratta juhtimisõigus. Jalgratta juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks on jalgrattajuhiluba. Juhtimisõigust on võimalik tõendada ka liiklusregistri andmete alusel. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanu vahetu järelevalve all võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt kaheksa-aastane laps. Need nõuded ei laiene õuealal liiklevale jalgratturile. 

Alla 16-aastane sõitja peab kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit. Jalgrattaga tohib sõita jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, sõiduteel selle parema ääre lähedal ja teepeenral. Jalgratas peab olema varustatud  töökorras piduri ja signaalkellaga, ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. 

Kergliikur on ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. Kergliikuriks loetakse elektrilist tõukeratast, rula, tasakaaluliikurit ja ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuvat sõidukit, mille valmistajakiirus ei ole suurem kui 25 kilomeetrit tunnis või mis ainult mootori jõul ei saa liikuda kiiremini kui 25 kilomeetrit tunnis. 

Kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 kilomeetrit tunnis ja kergliikuri, välja arvatud tasakaaluliikuri mootori suurim võimsus ei tohi ületada ühte kilovatti. Kergliikuriga tohib sõita jalgrattarajal ning jalgratta-, jalg- ja kõnniteel. 

Kergliikuril peab olema töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem, signaalkell ning ees valge ja taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli. Tasakaaluliikur peab olema varustatud iseeneslikku liikumist takistava seadmega. 

Kaherattalise jalgratta ja kergliikuri suurim lubatud laius on 0,8 meetrit ning kolme ja enama rattaga jalgratta ja kergliikuri suurim lubatud laius on 1,25 meetrit. Jalgrattaga võib vedada üheteljelist kuni 50kilogrammise täismassiga jalgrattahaagist. Asulas tohib jalgratast, kergliikurit peatada ja parkida ka kõnniteel, jättes jalakäijale kõnniteel vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. 

Jalgrattur, kergliikurijuht ei tohi lasta vedada enda juhitavat sõidukit. Keelatud on vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele ning järelhaagist, mis ei ole valmistatud vedamiseks jalgratta, kergliikuriga. Samuti ei ole lubatud sõidutada sõitjat, kui sõiduk ei ole sõitjate vedamiseks ette nähtud või kui sõitja ei istu talle ettenähtud istmel või ei kanna kiivrit. Nii jalgrattur kui ka juhtrauaga kergliikuri juht peavad sõites hoidma juhtrauast kinni vähemalt ühe käega.   

Alla 16aastane jalgrattur või kergliikuri juht peab kandma kinnirihmatud kiivrit. Politsei soovitab kiivrit kanda kõigil, ka täiskasvanutel, sest õnnetuse korral võib kiiver päästa raskedest vigastustest. Juhul, kui kergliikurile ei ole selle ehituslikke iseärasusi arvestades võimalik paigaldada nõutud helkureid, siis peab kergliikuri juht pimedal ajal või halva nähtavuse korral oma sõiduvahendi varustama eraldi tuledega – ette valge ja taha punane tuli. Tuledega varustamata sõidukil on pimedas sõiduteel liikumine keelatud. 

Jalakäijast möödudes peavad jalgrattur ja kergliikuri juht oma sõidukiirust aeglustama. Jalakäijast on ohutu mööduda kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija enda kõndimistempost. 

Juht on kohustatud kergliikuri või jalgrattaga teel sõitma nii, et kõik rattad toetuksid pidevalt teepinnale. 

Sõidutee ületamine ja teeandmise kohustus 

Liiklusseaduse kohaselt on jalgratturil lubatud sõiduteed ületada ülekäigurajal sõites. Enne tee ületamist tuleb kindlasti veenduda ohutuses – jalgratturil või kergliikuri juhil ei ole sõidukijuhi ees eesõigust, välja arvatud juhul, kui sõiduteed ületatakse ülekäigurajal või ülekäigukohal, millele autojuht pöörab. Lisaks autodele, tuleb jalgratturitel ja kergliikuri juhtide ülekäigurajal sõiduteed ületades arvestada ka sõiduteed ületavate jalakäijatega. 

Hiiumaa on elamiseks turvaline keskkond, kus väga paljud ei lukusta majadel ega autodel uksi, jalgrattad on õuedes nähtaval ja poodi minnes jäetakse ratas poe ette järelevalveta. Paraku on nii jalgratas kui ka kergliikur varastele kergeks saagiks, sest neid on lihtne transportida ning hiljem maha müüa. Selleks, et varastel oleks võõrast vara raskem  omastada, saab iga inimene ise palju ära teha. Märkige ülesse oma jalgratta või kergliikuri seerianumbrid, tehke fotod endale kuuluvatest esemetest, märkige ülesse eritunnused ning märgistage esemed nii, et neid oleks hiljem lihtsam otsida ja tuvastada. 

Turvalist liiklemist ja hoidke oma vara! 

Kuido Kogermann 

Kärdla politseijaoskonna piirkonnapolitseinik