« Tagasi

Hiiumaal soovitakse kortermajad korda teha

Hiiumaa vald on palganud kaks eksperti, kelle ülesanne on nõustada korteriühistuid majade renoveerimisprojektide rakendamisel. Üks neist, Tarmo Seliste, vastab Peep Lillemägi küsimustele, mis tehtud, mis teoksil: 

Paljudes Eesti paikades renoveeritakse kortermaju üsna aktiivselt. Hiiumaal seni mitte. Mille taha see saarel seni jäänud on? 
Tarmo Seliste: Usun, et Hiiumaa korteriühistud tahavad kõik oma maja korda teha. Maja rekonstrueerimine eeldab majasiseseid kokkuleppeid ja nendeni jõudmine võtab tihti kauem aega kui sooviks. Tänaseks on paljud ühistud jõudnud sellesse etappi, et majasisesed kokkulepped on olemas ja valmisolek maja korda tegemiseks olemas. 

Kui palju Hiiumaal on selliseid kortermaju, mis renoveerimistoetuse taotlemisel sobivad? Kuidas need majad saarel eri piirkondades jagunevad? Millised on vajalikud sammud toetuse saamiseks? Millised on toetuse saamise kriteeriumid? Milline on konsultandi roll? 
Tarmo Seliste: Rekonstrueerimistoetuse taotlemiseks on sobilikud kõik kortermajad, kes vastavad KredExi nõudmistele – maja vanus. Kortermaju asub kõige rohkem Kärdlas, Kõrgessaares, Käinas ja Emmastes. Samas on kortermaju ka väiksemates kohtades, nagu Putkaste, Lõpe, Suuremõisa jne. 

Kui majasisene kokkulepe rekonstrueerimiseks on olemas, siis tuleb tutvuda KredExi tingimustega ja asuda elluviima toetuse taotlemiseks vajalike tegevusi – tehnilise konsultandi palkamine, ehitusprojekti koostamine jne. Oluline on silmas pidada, et toetust saab KredExist taotleda ainult enne 2000. aastat ehitatud korterelamu korrastamiseks. 

Kui suur on korteriühistutele kasutamiseks kõlblike Kredexi toetuste maht praegu Eestis kokku? Kui suur võiks olla summa, mis Hiiumaal ära kasutatakse? Kui palju maju võiks korda saada ja mis ajaks? Milline on tegevuste nn „sõiduplaan"? 
Tarmo Seliste: Hetkel avatud KredExi taotlusvooru maht on 71 miljonit eurot. Hiiumaale jõudvat summat on hetkel raske prognoosida, kuid eesmärk oleks ületada lähema kahe aasta jooksul 1 miljoni saarele toodud rekonstrueerimistoetuse tähis. Hetkel on töös üle 15 rekonstrueerimisprojekti, paljud neist järgmise aasta lõpuks saavad oma majad korda tehtud, näitab ainult aeg. 

Olete Hiiumaa erinevates piirkondades kohtunud ühistutega. Milline on tagasiside? Kui suur on huvi maju renoveerida ja konkreetseid samme astuda? 
Tarmo Seliste: Majade huvi rekonstrueerimine ette võtta on väga suur. Nagu öeldud – hetkel on töös üle 15 projekti, loodetavasti jõuavad neist enamus oma maja osaliselt või terviklikult ka korda teha. Loodetavasti mõjuvad rekonstrueerimise teele asunud ühistud inspiratsioonina teistele majadele ja lähiaastatel näeme saarel suuremat sorti rekonstrueerimise lainet. 

Millised on meetmed ja sammud, mis soodustaks taastuvenergia kasutamist renoveeritud majades? 
Tarmo Seliste: Taastuvenergia kasutamine kortermajades on muutumas aina populaarsemaks. Hetkel avatud taotlusvoorus toetab KredEx ka lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamist ja paigaldamist.  

Korteriomanikel on hirm, et renoveeritud majas tuleb neil igakuiselt rohkem maksma hakata. Kuivõrd on see hirm põhjendatud? 
Tarmo Seliste: Kogemus KredExi toetuste kasutamisel näitab, et kui arvestada maja korda tegemisega tavaliselt kaasnevad laenumakset ja samas rekonstrueerimise tulemusena saavutavat energiasäästu (väiksemad arved), siis suures plaanis jääb inimeste igakuine kulu sarnaseks või tõuseb hästi väheke. 

Milliseid võimalusi korterelamute renoveerimisel saada nn sünergiat sellest, et renoveeritakse lähestikku asuvat majadegruppi? Näiteks Kõrgessaare asulas on üle kümne maja, mis suhteliselt viletsas seisus. Kas selliste monofunktsionaalsete asulate puhul on ka veel mingeid täiendavaid meetmeid võimalik rakendada? 
Tarmo Seliste: Ühisprojektide potentsiaal on väga suur. Hetkel on planeerimisel Käinas kolme üksteisele sarnaneva kortermaja rekonstrueerimine, loodetavasti saab sealt saadavaid õppetunde kasutada ka mujal Hiiumaal. 

Millised on pankade nõuded ja suhtumine Kredexi projektidesse? Milline on omavalitsuse roll, kas ta võiks teatud toetuste osas olla kaastaotleja või garant? 
Tarmo Seliste: Pangad suhtuvad KredExi projektide rahastamisse üldiselt väga hästi. Kui seni on olnud probleemiks see, et pangad madala kinnisvara turuväärtusega piirkondades laenu pole tahtnud ühistutele anda, siis sellest aastast pakub sellistele majadele laenu KredEx ise. Kui tavaliselt pole omavalitsused väga ühistuid nõustanud, siis Hiiumaa valda saab siin välja tuua positiivse erandina, mida on tunnustanud ka juba mitmed riigiasutused. 

Hiiumaa vallavalituse arenguosakonna juhataja Monika Pihlak ja Käina osavalla vanem Omar Jõpiselg selgitavad lisaks, kuidas jõuti Hiiumaal otsuseni alustada kortermajade rekonstrueerimisega: 
Monika Pihlak: Kortermajade renoveerimise vajadus oli teada, vald on KredExi infot viimastel aastatel korduvalt jaganud, kuid Hiiumaa vaid vähesed Hiiumaa kortermajad on korda tehtud. Kuivõrd sel aastal avanes taas KredExi rekonstrueerimismeede ja lisandus erakorraline rahastus, otsustas vallavalitsus, et kortermaju tuleb motiveerida raha kasutama. Ka valla konsultandi tehtud küsitlus kinnitas, et taotlemine on keeruline ja selle taha jääbki protsess seisma, otsustas vallavalitsus toetada konsultatsioonidega.  

Omar Jõpiselg: Ajendiks sai ühe pädeva ühistu esimehe innustunud kõne, kus ta rääkis, kui paindlikuks on läinud KredExi taotlusvoorud ja kuidas vald võiks aktiveerida ühistuid. Tegime väikse konkursi konsultandi leidmiseks ja saime neid lausa kaks – Aare Vabamäe ja Toomas Seliste.  

Milliseid ootusi püstitas vald konsultante palgates? 
Monika Pihlak: Esmane ootus oli, et kortermajad saavad üldiselt teadlikumaks ning taotluse valmidusse jõuab vähemalt kolm kortermaja. Kuivõrd huvi ja vajadus on väga suur, siis tegelikult ületati ootused mitmekordselt, kui tõesti saab juba nö esimese ringiga 15 maja rekonstrueeritud.