Head hiidlased ja Hiiumaa sõbrad. Hea meel teid Eesti lipu 140. sünnipäeva puhul tervitada.

Gustav Suits on kirjutanud: Tõsta lipp! Et teis­te tu­luks me­rel siin ei elu ku­luks, oma pla­gu kan­naks laev, teist ei rah­vas see ei or­jaks, et ta ise tõuseks, kor­jaks, mi­da oma loo­nud vaev.

Sinimustvalge rahvuslipu ajalugu ulatub 140 aasta tagusesse aega.

Ärkamisajal valisid eesti tudengid endale tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. 1884. aasta varakevadel otsustas proua Paula Hermann muretseda Eesti Üliõpilaste Seltsile tunnuslipu. Preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesidki lipu valmis.

Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Kirikla saalis toimus lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas, seletades piiblisalmi najal, et nõnda nagu kepp muutus maoks, kui Aaron selle maha viskas, muutub mahavisatud truudusetõotus hädaohtlikuks truuduse murdjale enesele. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja-õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse.

24.02.1918 kuulutati sinimustvalgete lippude all välja Eesti Vabariik. 21.11.1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. Eesti võimu tähisena heisati sinimustvalge lipp 12.12.1918 Pika Hermanni torni.

Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva täna, 20 aastat tagasi.

Meie lipu värvid on rahumeelsed ja sümboliseerivad sinist taevast pea kohal, musta mulda harimiseks ja valget rahu enese teostamiseks. Kui need on olemas, siis ülejäänud asjadega saab eestlane ise hakkama - seda teadmist kandsid meie esivanemad. Meie lipp on koos Eestiga üle elanud nii paremaid kui halvemaid aegu. Et Eesti elaks, peame hoidma korras silda, mis ühendab eilset tänase ja homsega. See kaitseb meid ajaloo tormide kordumise eest ja kindlustab meie püsimajäämise.

Hoiame oma lippu.

Elagu Hiiumaa!
Elagu Eesti!