Hiiumaa uus üldplaneering on kõigile huvilistele arvamuse andmiseks kättesaadav valla kodulehelt vald.hiiumaa.ee/üldplaneering. Detsembri keskpaigas saatis vallavalitsus üldplaneeringu tagasiside saamiseks ka erinevatele riigiasutustele. 

Selleks, et mahukat dokumenti oleks kergem lugeda, toome allpool välja olulisemad üldplaneeringu strateegilised suunad ja eesmärgid. 

Mis on üldplaneering?

Üldplaneeringuga (ÜP) pannakse paika valla territooriumi arengupõhimõtted – määratakse, millisel eesmärgil võib erinevaid osasid linnast või vallast kasutada (nt elamuehituseks, äri- või tööstushoonete ehitamiseks, põllumaana), samuti pannakse paika ehitustingimused ning teede ja tänavate asukohad.

Praktilises mõttes kujutab üldplaneeringu üks osa endast valla territooriumi kaarti, millele on märgitud erinevate maa-alade kasutusfunktsioonid. Üldplaneeringu teine osa on seletuskiri, mis selgitab täpsemalt valla maa-ala kasutustingimusi.

Üldplaneering peab ühelt poolt lähtuma kehtivast maakonnaplaneeringust ja selles määratud tehnorajatiste (nt. maanteed, elektriliinid) asukohtadest, teisalt on ÜP aga ise aluseks detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele, mille põhjal toimub juba konkreetsete ehitiste kavandamine.

Hiiumaa üldplaneeringu koostamisel on aluseks võetud erinevad arengudokumendid ning nendest on välja nopitud ruumiga seotud eesmärgid. Oluliseks on peetud näiteks rohesaare kontseptsiooni, tervislike eluviiside toetamist, väikesadamate arendamist, rohevõrgustiku kaitsmist, kestliku majanduse sh mahepõllunduse arendamist, ühenduste parendamist keskustega, taastuvenergeetika arendamist, elektri ringvõrgu rajamist jne. 

Kõik üldplaneeringu dokumendid ning kaardilahendus on koondatud aadressile vald.hiiumaa.ee/uldplaneering. Sealt saab igaüks vaadata, kuidas üldplaneering teda puudutab. Muudatusettepanekuid üldplaneeringule saab esitada kuni 31. jaanuarini 2025 aadressil valitsus@hiiumaa.ee või Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa. 

 

Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid

Tihendada ja mitmekesistada tiheasustusalasid. Üldplaneeringuga luuakse segahoonestuse juhtfunktsioon, mis annab osades piirkondades võimaluse mitut erinevat tüüpi arendusteks, kuna uute teenuste ja äride tekkimine elamute vahele vaid rikastab elukeskkonda. Kärdlas tehakse ettepanek laiendada tiheasustuse piiri linna äärealadele, Kõrgessaares vastupidi tuuakse tiheasutuse piir kompaktsemaks, vaid asustuse ümber. 

• Kruntide suurus erinev. Uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähim suurus hajaasustuses on 1 ha ning tiheasustusega aladel 1500 m2. Kärdlas on erandina lubatud kavandada krunte vähima suurusega 1200 m2 kui lähipiirkonnas on tihedam krundistruktuur juba välja kujunenud ja sellega soodustatakse selge kasutuseta maatükkide (nö hambaaukude) elamuehituseks kasutuselevõttu. 

 

Hajaasustuses lastakse arengud vabamaks. See tähendab, et detailplaneeringu kohustus tänasega võrreldes väheneb ning juhtotstarbeid määratakse üldplaneeringuga vaid olulisemates sõlmpunktides paiknevatele maatükkidele (kuna nendel aladel oodatakse arendusi eelisjärjekorras) ning väljakujunenud, avalikkust mõjutava tegevusega kohtadele. Määratud on näiteks segahoonestuse, ühiskondlike ehitiste, virgestuse ning tootmise maa-ala juhtfunktsioonid. Uued tootmisettevõtted võiksid kasutusele võtta endisi tootmisalasid, mis tänaseks selge kasutuseta jäänud või vaid vähesel määral tegevustega hõivatud. 

Identiteedi ja kultuuripärandi säilimise eesmärgil on üldplaneeringus määratud väärtuslikud maastikud, miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud üksikobjektid kogu saarel (varem vaid Kärdlas) ning väärtuslikud metsamaastikud. Välja on toodud kauni vaatega kohad, kus maanteelt, neeme tipust, tule- või vaatetornist avaneb avar vaade merele või ümbrusele  Nendele aladele seatud tingimused aitavad säilitada Hiiumaale omast identiteeti ja kultuuripärandit. 

Säilitada ja arendada looduses puhkamiseks sobivaid alasid. Üldplaneering näeb ette kaldal paiknevate puhkealade laiendamist ning täiendavate puhkealade rajamise vajaduse. Välja on toodud eelkõige puhkemetsana olulised väärtuslikud metsad, millele on seatud raiepiiranguid.   

Rohesaare kuvandi ja loodusväärtuste säilimiseks on täpsustatud rohevõrgustikku (aluseks on võetud maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustik), määrates tingimused arendustele ja metsade majandamisele. Riiklikele kaitsealadele lisatingimusi ei seata.

Kergliiklusteede võrgustiku laiendamine ja terviseradade võrgustiku tihendamine aitavad kaasa tervislike eluviiside kujunemisele, alternatiivsete liikumisviiside valikule, ülekaalu vähendamisele ja toetavad vaimset tervist. 

Üldplaneeringus on tähistatud avalike teede vajadus - nii teed, mis on juba täna avalikus kasutuses kui ka teed, mis tulevikus võiksid avalikus kasutuses olla, sh sadamatesse ja lautrikohtadele viivad teed (mis aitavadtagada kalanduse jätkusuutlikkuse ja majandusarengu). Paljud sellised teed paiknevad eramaadel, kuid olulistesse kohtadesse tuleb tagada juurdepääs mõistlikul moel. Avalike teede hoolduse ja remondi kohustuse võtab üle vald. 

Üldplaneeringuga määratakse senisest tihedamalt pääsud kallasrajale. Need on kohad, kus peab olema võimalik takistusteta vähemalt jalgsi liikuda kaldani, ka üle eramaade. Aluseks on võetud kehtivate üld- ja detailplaneeringute alusel juba määratud kohad ning lisatud pääsusid valla- ja riigimaadel. Lõikudes, kus on pikalt eramaad ning puuduvad planeeringutega määratud pääsud, on üldplaneeringuga määratud lisakohad, et tagada võimalus kaldani pääsemiseks.

Soodustada sadamates äride ja teenuste pakkumist. Olemasolevad sadamad on kohad kaldal, kuhu on taristu rajatud ja loodus juba inimtegevusest mõjutatud. Üldplaneeringuga soosime nende alade mitmekesisemat kasutuselevõttu, et vähendada uute alade hõivamist kaldal. Selleks on tehtud ehituskeeluvööndi vähenduste ettepanekud, mis võimaldaksid teenuste ja äride rajamist sadamatesse. Avaliku teenuse pakkumisega muutuvad ka autoga pääsud sadamateni avalikuks.

Säilitada ja võimalusel arendada väljakujunenud asustusmustrit kaldaaladel.

Üldplaneeringuga soovitakse säilitada arendustegevust kaldast sellisel kaugusel nagu ajalooliselt on välja kujunenud ning mida toetavad ka täna kehtivad üld- ja detailplaneeringud.  

Kõiki üldplaneeringu eskiisis olnud ehituskeeluvööndi vähendusi on uuesti kaalutud. Võrreldes planeeringu algse kavaga on ehituskeeluvööndi vähendamised märgitud nüüd väiksemas ulatuses. Tulenevalt looduskaitselistest piirangutest kaovad osaliselt ka seni kehtivates üldplaneeringutes märgitud vähendamise ulatused. Sellega seoses on oluline märkida, et tekkida võivad olukorrad, kus mõnel alal on kehtiv detailplaneering (DP), mida pole tänaseks ellu viidud. Kui planeeringu koostamise ajal pole pidanud ehituskeeluvööndi vähendust taotlema, siis selle DP alusel ei pruugi enam olla võimalik ehitada. Looduskaitselised piirangud on laienenud ning üldplaneeringuga ei saa sellest mööda vaadata. 

Lisaks on madalatele ja liigniisketele aladele tehtud ettepanekud ehituskeeluvööndi suurendamiseks. Kärdlas on täpsustatud väljakujunenud ehitusjoone paiknemist.  

Täpsustatud on kaugküttepiirkondade ulatust ja on määratud tingimused liitumiseks. Lisaks Kärdlale on määratud alad ka Käinas ja Suuremõisas. Eesmärgiks on, et kasutataks ökonoomsemaid küttelahendusi ning et tiheasustuses oleks õhk puhtam. 

Toidujulgeoleku ja kestliku majanduse tagamiseks on üldplaneeringus määratud väärtuslikud põllumajandusmaad. Arvesse on võetud põllumaa suurust, kuju, boniteeti (mullaviljakuse näitaja) ja maaparandussüsteeme. Põldudel majandamisele on seatud tingimusi. 

Kliimamuutustega toimetulekuks on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava alusel täpsustatud vajadust vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide arendamiseks. Lisaks on välja toodud vajadus säilitada Kärdlas kraavid, vähendada kõva kattega alade (peamiselt asfaltplatside) ulatust, lisada avalikku ruumi haljastust ja istekohti ning vett immutavaid pindu, soodustada autoga liikumise asemel teisi liikumisviise jmt. 

Üldplaneeringus on täpsustatud taastuvenergia lahenduste rajamise võimalusi, sh maismaa tuuleparkide arendusalade paiknemist ja tingimusi. Selle kohta saab lähemalt lugeda tuuleenergia kasutuselevõtu uuringust, ÜP lisa 6.

Elektri varustuskindluse tagamine ja liinivõrgu tugevdamine. Selgunud on vajadus uue 110kV elektriliini rajamiseks uuele asukohale. Üldplaneeringuga märgitakse vaid vajadus, kuid liini täpsem trassi asukohavalik otsustatakse hiljem eraldi planeeringuga, mille käigus tuleb hinnata ka kaasnevaid mõjusid. 

Tutvu ka üldplaneeringu kaardirakendusega: https://portal.giscloud.com/map/2825234/hiiumaa-ldplaneering