Hiljuti täitus Kärdla uuel jahisadamal 10 tegutsemisaastat. Sadamast on saanud hinnatud peatuspaik meresõitjate seas, lisaks on sadama näol tänaseks tegemist kogukonna kohtumispaiga ja elamuskeskusega. Sadamas toimetavad restoranid, merevarustuse kauplus, toimuvad purjetamistreeningud, korraldatakse erinevaid üritusi. Kärdla sadamas on oma koha leidnud Politsei- ja piirivalveameti kaatrid Kessu ja eelmisel aastal teenistust alustanud Rahu. 

Hiiumaa Sadamate sihtasutuse nõukogu esimehe Raido Randmaa hinnangul on Kärdla sadam olnud Hiiumaa jaoks oluline sõlmpunkt, mis on suurendanud saare atraktiivsust nii turistidele kui ka kohalikele elanikele. Sadama olemasolu on võimaldanud arendada merega seotud teenuseid, suurendades sellega kindlasti kohaliku majanduse elavnemist ning olnud väga hea koht erinevate ürituste korraldamiseks. 

Kärdla sadamaga paralleelselt  on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ka teised Hiiumaa väikesadamad.  

Eestis ei ole hobimeresõidu ja sellega seotud teenuste mõju majandusele teadaolevalt veel hinnatud. Põhjanaabrite uuringud aga näitavad, et näiteks Soome rannikupiirkondadele toob hobimeresõit koos seda toetavate teenustega aastas sadu miljoneid eurosid käivet. Raido Randmaa ütles Hiiumaa sadamate perspektiive hinnates, et väikesadamad nagu Kärdla, Orjaku, Sõru ja Kalana, mängivad olulist rolli saare majanduse arengus. „Väikesadamad meelitavad saarele järjest enam külastajaid, kes tarbivad kohalikku teenust ja toodangut, tugevdades sellega kohalikku majandust. Pikemas perspektiivis ei tohi meie sadamad kuidagi kehvemad olla kui soomlastel, nendel on ainult sadamate arvus suur arvuline ülekaal. Aga kui võrrelda üldiselt sadamaid Soome sadamatega, siis tuleb latt ikka kõrgemale seada, nendib Randmaa.  

Randmaa ja Hiiumaa sadamate juht Romet Keskla rõhutavad, et meie väikesadamad pole saarel mitte ainult majanduslikud tugipostid, vaid need on ka olulisteks mereväravateks, mis avavad Hiiumaa võlud välismaailmale.  

Sadamajuhtide kinnitusel tõuseb väliskülastajate kaudu Hiiumaa tuntus välisriikides. Lisaks toetavad sadamad läbi erinevate sündmuste korraldamise kohalikku kultuuri ja võimaldavad jätkuda ka kohalikel traditsioonidel (nt kohalik kalapüük), edendades seeläbi jätkusuutlikku arengut ning tugevdades saare kogukonda. 

Randmaa sõnul on Hiiumaa sadamate võrgustik nüüdseks väga hästi arenenud. Sadamad paiknevad piisavalt tihedalt, et harrastuspurjetajad ja nende pered saaksid hõlpsasti liikuda ühest sadamast teise. Infrastruktuuri osas on sadamates piisavad rajatised nii kohalike elanike kui ka turistide teenindamiseks. Samas on igas sadamas alati ruumi infrastruktuuri täiustamiseks, suurim vajadus uuenduste järele on hetkel Sõru kaldateenuste osas. 

Võrreldes kahte viimast möödunut hooaega kasvas külastajate arv sadamates ca 200 külalisaluse võrra. 2022 aastal oli neid 871 ja 2023 aastal 1067 alust. Muhu Väina Regati ajal külastab sadamat umbes 100-110 alust korraga. Kogu statistikast on Eesti aluste osakaal läbivalt 60%, välisriikide puhul on peamised külastajad Soomest ja Rootsist, erinevaid riike on üle viieteistkümne. 

Väikesadamatest rääkides mõeldakse tihti eelkõige turismist, kuid sadamatel on oluline roll ka kohalike jaoks. Hiiumaa kontekstis peame kindlasti rääkima kalandusest, aga ka noortele merehariduse andmisest, samuti pakuvad sadamad majutuse ja muude teenuste pakkumise näol võimalusi kohalikele ettevõtjatele ja pakuvad tööd kohalikele inimestele.  

Randmaa kinnitabki, et sadamate puhul ei saa rääkida ainult turismist või mõnest kindlast ühest valdkonnast. „Sadamasse on oodatud kõik ja sadamad on sõlmpunktiks nii merereisijatele, kaluritele, sportlasetele kui ka maalt saabuvatele külalistele. Oluline on pakkuda turvalist ja mugavat peatuskohta ning kaasaegseid teenuseid. Siin all ei pea ma silmas ainult sadama teenuseid vaid ka keskkonda, kus kohalikud ettevõtjad saaksid ise tulla oma teenuseid külastajatele pakkuma. Peale käesolevat navigatsioonihooaega hakkavad Hiiumaa Sadamad koostama uut nelja aasta strateegiat, kus antud teemadele lahendusi otsitakse," märgib Randmaa. 

Väikesadamad ei ole üldjuhul majanduslikult tasuvad, kuid läbi sadama külastajate poolt tekitatud käibe muutuvad väikesadamad sotsiaalmajanduslikult tasuvamaks. Näitena võib tuua Muhu väina regati, mille pealt sadam ise oluliselt ei teeni, kuid teistpidi jätab see rahvas, kes sadamasse tuleb, märkimisväärse summa raha saarele. Hiiumaa sadamad vaatavadki laiema pilguga, kas ja kuidas võiks sadamates korraldada ka muid suuremaid, mitte ilmtingimata isegi merega otseselt seotud üritusi (näiteks festival, kontsert, laat).  

Raido Randmaa räägib, et igal aastal on erinevates mastaapides ja võtmetes üritusi korraldatud, aga neid mahub kalendrisse veel. "Sadamad on just see koht, kus erinevaid üritusi korraldada, sest inimestele meeldib heas korras sadamates aega veeta ning mis saab selle vastu olla, kui seal on veel lisaväärtus ürituse näol juures? Ja kui ilmataat hiidlane on, siis on see veel eriti nauditav. Seega kui kellelgi on mõtteid, ideid ürituste osas, siis ärge peljake sadamatega ühendust võtmast!," kutsub Randmaa kõiki hiidlasi üles.  

Triinu Rajasalu
Hiiumaa vallavalitsus

Foto: Argo Nurs