Kõige suurem erinevus – Saaremaal on kogu poliitiline ja täidesaatev võim koondatud Kuressaarde, Hiiumaal on nii täidesaatev võim kui ka õigus otsustada suure osa eelarve üle jäetud kohtadele. Saaremaa valla teenuskeskustes on spetsialistid, kes lahendavad probleeme kohtadel, kuid juhtida ei ole ei eelarvet ega inimesi.

Hiiumaal oli selline haldusreform võimalik, kuna vallad ei olnud liialt erinevate suuruste ja haldussuutlikkusega, Saaremaa endised omvalitsused olid väga erinevad elanike arvult – 300-13 000 inimest ja selline lahendus ei oleks töötanud. Kindlasti mängis Hiiumaal oma osa ka Kärdla ning Kõrgessaare ühinemise negatiivne kogemus ja sellega seotud hirmud.

Hiiumaa on lükanud vajaliku otsuse tegemise kaugemasse tulevikku, aga minu meelest on seda vältida väga raske. Uue põlvkonna vajalikul tasemel spetsialiste tänase palgataseme juures pikemas perspektiivis võimalik palgata ei ole.

Kui vaadata probleeme, mis Saaremaal pärast ühinemist ühinenud valdadest välja tulid, siis ma ei kujuta ette, mis seis oleks olnud nelja aasta pärast, kui ühinemisega oleks veel aega läinud.

Saaremaal on seoses ühinemisega kindlasti palju probleeme ja tehakse ka vigu, aga vigade tegemine toimub vähemalt õiges suunas. Kuidas püstitatud eesmärkidega hakkama on saadud, selgub vast selle valimisperioodi lõpuks.