Kuidas olla hädaolukorraks valmis?

Kas sina oled kriisiolukorraks valmis? Kas saaksid päevi või sootuks nädalaid hakkama elektri, gaasi või veeta? On sul alati piisavalt toitu varutud, et ootamatuste puhul terve pere kõhu täis saaks?

Kahjuks on vähe inimesi, kes saavad kindla südamega kõigile kolmele küsimusele „jah" vastata.

Kriis ei hüüa tulles. Rahulikust pärastlõunast võib minutitega tõusta aasta suurim torm. Seepärast on mõistlik kriisiolukordadeks täie tõsisusega valmistuda.

Riik ja omavalitsus annavad endast kõik, et kriise ära hoida või neid kiirelt lahendada, kuid ka kõige turvalisemates paikades juhtub õnnetusi, mille tagajärjed võivad tavaelu segi paisata.

Pole võimatu, et pead elutähtsate teenusteta päevi või nädalaid vastu pidama. Häiritud võivad olla elektri-, gaasi- ja veevarustus ning sideteenused. Raskendatud võib olla toidu, ravimite ja esmatarbevahendite hankimine.

Hädaolukorras sõltub abi saabumiseni sinu ja su lähedaste elu, tervis ja heaolu suurel määral sinust endast. Kui oled korralikult valmistanud, saad tõenäoliselt kõrvalise toeta hakkama.

„Looda parimat, kuid valmistu halvimaks," „Parem karta kui kahetseda," – eesti keeles on mitmeid tarkuseteri, mis on aidanud meil läbi ajaloo ellu jääda. Meil kõigil on mõistlik esivanemate kavalustest inspiratsiooni võtta, sest riskide teadvustamine aitab keerulisteks olukordadeks paremini valmistuda.

On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega!

 "Ole valmis" mobiilirakendus aitab kriisiolukordadeks valmistuda.

Mis on hädaolukord?

Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:

  • ohustab paljude inimeste elu või tervist;
  • põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;
  • mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;
  • mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Loe täpsemalt: www.kriis.ee

Kuidas oma perega kriisideks valmistuda?

Mõelge läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla.

Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:

  • kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;
  • millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
  • kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);
  • kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;
  • kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (seda, millise ohtliku ettevõtte piirkonda jääd, vaata maa-ameti kaardilt);
  • kas teate, kuidas omavalitsus või ohtlik ettevõte elanikke ohust teavitab.

Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).

Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:

  • kuidas vajadusel vett ja gaasi kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lülitada;
  • kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta; 
  • mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta (evakuatsioonikoti sisu vaata all) või millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud. Loe koduste varude kohta päästeameti kodulehelt
  • mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda. Abi kutsu siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda, või kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus. Abi kutsumisest saad täpsemalt lugeda www.olevalmis.ee lehelt Abi kutsumine.

Samuti on oluline läbi mõelda, kuidas hoolitseda kriisiolukorras koduloomade eest.

Kuidas kogukonnaga koos valmistuda?

Mõned nipid, kuidas koos ümbruskonnaga kriisiks valmis olla:

  • tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid;
  • tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud nagu külavanem või korteriühistu esimees;
  • selgitage koos võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla. Lahenduseks võib olla näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vms;
  • tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi;
  • leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt).

Hädaolukorra näidismenüü:

  • pakk kuivikuid, 175 grammi, 558 kcal;
  • lihakonserv, 300 grammi, 866 kcal;
  • kommid, 100 grammi, 517 kcal;
  • vesi, 3 liitrit.

Kokku: 1941 kcal

Allikas: Maaeluministeerium

Soovituslikud vahendid evakuatsioonikotti:

  • toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav: konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms;
  • vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks. Vett saab Hiiumaal ööpäevaringselt Kärdlast arteesiakaevudest. Parkimiskohaga veevõtukoht on Aia ja Pika tänava nurgal;
  • suu- ja kehahügieeni tarbed;
  • esmaabivahendid ja ravimid;
  • taskulamp ja varupatareid;
  • kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade;
  • magamiskott või tekk;
  • muud olulised vahendid: taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad.

Pea meeles:

  • mida suurem on kriis, seda kauem jõuab abi sinuni;
  • ole valmis selleks, et saaksid vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama;

Nakkushaiguse puhang ja epideemia

Rohke reisimine teeb haigustele riigipiiri ületamise lihtsamaks. Suure nakkushaiguse puhangu puhul:

  • pese tihti käsi ning vajadusel kasuta desovahendit;
  • väldi lähikontakte teiste inimestega;
  • ära katsu oma silmi, nina ja suud;
  • haigeks jäädes püsi kodus ning võtta ühendust perearstiga, tõsisema mure puhul helista 112;
  • jälgi ametlikku infot haiguse leviku ning nakkusennetusmeetmete kohta;
  • väldi reisimist riskipiirkonda, jälgi terviseameti ja välisministeeriumi reisisoovitusi;
  • ära külasta põhjuseta erakorralise meditsiini osakonda;
  • varu koju piisavalt ravimeid.

Aitäh Rakvere vallavalitsusele ja Päästeametile heade ideede eest, mis aitasid lehekülge sisustada.