Surma registreerimine

Alates 1.07.2019 muutus Eestis surma registreerimise kord: arst vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt. Üldjuhul teab arst lahkunu Eesti isikukoodi ja edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse, kus registreeritakse surm automaatselt. Sellisel juhul ei ole lahkunu lähedasel vaja perekonnaseisuasutuses (kohalikus omavalitsuses) surma registreerida. Ka esmase surmatõendi väljastab tervishoiuasutus.

Erandjuhul registreeritakse surm Eesti perekonnaseisuasutuses (maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses, Tallinnas perekonnaseisuametis). Need olukorrad on järgmised:
  • inimene suri Eestis, kuid tervishoiutöötaja ei edastanud surma andmeid rahvastikuregistrisse ning andis surnu lähedasele paberil surmateatise;
  • inimene suri välisriigis ja tema viimane elukoht oli Eestis või oli tal Eesti kodakondsus (NB! surm ei tohi olla registreeritud välisriigis).
Kui surm on registreeritud välisriigis, tuleb välisriigi surmadokument surma andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele või Eesti konsulaarasutusele välisriigis.
 
Surmatõendi väljastamine

Kui andmed inimese surma kohta on rahvastikuregistrisse edastanud tervishoiutöötaja, saab lahkunu lähedane esmase surmatõendi arsti käest. Ainult erandjuhtudel, kui surma registreerib perekonnaseisuasutus, annab esmase surmatõendi perekonnaseisuasutus.

Surmatõendi esmakordne väljastamine on tasuta.

Surnult sündinud lapse surma rahvastikuregistris ei registreerita ega väljastata ka surmatõendit, surma tõendab ja matmist võimaldab arstlik surmateatis.