Taaskord on Kärdla linnapildis märgata rebaseid. Üldjuhul rebased linnas probleeme ei tekita. Nad on lihtsalt sattunud oma elutegevusega linna või linna serva ja tegutsemas pigem õhtuhämaruses või suisa öösel. Probleemiks kujuneb linnas aga rebane, kes on muutunud julgeks, harjunud inimestega ja oskab oodata nendelt toidupalukesi.  

Kärdlas on paljudel majapidamistel lahtised komposteerimiskohad, milles leidub nii mõndagi rebasele meelepärast. Julge rebasepoeg püüab inimeste pilke ning kahjuks pahaaimamatult jagatakse loomale ka söögipoolist. Palume tungivalt sellist tegevust vältida! Rebasekutsika toitmisega teeb inimene talle karuteene. Kutsikas harjub toitmisega ning ei pruugi enam hiljem iseseisva eluga hakkama saada. Loomale tähendab see enamasti traagilist tulevikku. 

Terve looma ellu, kes ei ole hädas, ei tohi inimene sekkuda. Kärdla linnas on kahjuks mitmeid rebaseid, kes on oma elupaigaks valinud linna territooriumi ning väga julgelt siin ka toimetavad. Ei ole harvad juhused, kus rebane järgneb ratturile lootuses süüa saada ning olukorrad, kus rebane end kellegi õue peal aega veetes hästi tunneb.  

Kui metsloom kinni püüda ja ümber asustada, siis satub ta võõrasse keskkonda, teiste loomade territooriumile, kus ta ei pruugi hakkama saada või siis viiakse lihtsalt üks probleem teise kohta. Kärdla on tiheasustusalana piirkond, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik ning seda ei käsitleta jahimaana. Rebane on aga jahiuluk ja tema küttimist reguleerib jahiseadus. Inimese sekkumine metslooma ellu võib saada talle saatuslikuks.