Ole valmis kriisideks

Riik ja omavalitsus teevad endast oleneva, et ära hoida või kiirelt lahendada kriisiolukordi. Kuid ka kõige turvalisemates riikides juhtub õnnetusi, millest tulenevaid pikaajalisi kriise ei ole võimalik välistada täielikult. Ulatuslikud kriisiolukorrad võivad kesta päevi või nädalaid, mille ajal elanikud peavad hakkama saama elutähtsate teenusteta. Katkestused võivad tabada elektri-, gaasi-, veevarustuse, sideteenuseid ning piiratud võib olla toidu, joogivee, esmatarbevahendite ja ravimite kättesaadavus.

Kui oled kriisideks korralikult valmistunud, siis saad ise hakkama ja sul ei pruugi kõrvalist abi vaja minnagi. Igal juhul sõltub kriisiolukorras abi saabumiseni sinu ja su lähedaste elu, tervis ja heaolu suurel määral sinust endast.

„Looda parimat, kuid valmistu halvimaks" on teada-tuntud tarkusetera, mis on eestlastel läbi ajaloo ellu jääda aidanud. Mida rohkem me erinevaid riske ja nende mõjusid oma igapäevaelule teadvustame ning nendega arvestame, seda paremini saame nendeks valmistuda.

On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega!

 "Ole valmis" mobiilirakendus aitab kriisiolukordadeks valmistuda.

Mis on hädaolukord?

Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:

  • ohustab paljude inimeste elu või tervist;

  • põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;

  • mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;

  • mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Loe täpsemalt: www.kriis.ee

 

Kuidas oma perega kriisideks valmistuda?

Mõelge läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla.

Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:

  • kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;

  • millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;

  • kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);

  • kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;

  • kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (seda, millise ohtliku ettevõtte piirkonda jääd vaata maa-ameti kaardilt

  • kas teate, kuidas omavalitsus või ohtlik ettevõte elanikke ohust teavitab.

Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).

Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, kuidas vajadusel vett ja gaasi kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lülitada.

Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta.

Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta (evakuatsioonikoti sisu vaata all) või millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud. Loe koduste varude kohta päästeameti kodulehelt.

Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda.

Mõelge läbi, kuidas hoolitseda kriisiolukorras koduloomade eest.

 

Kuidas kogukonnaga koos valmistuda?

Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.

Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud nagu külavanem või korteriühistu esimees.

Selgitage koos võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla. Lahenduseks võib olla näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt.

Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.

Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt).

 

Hädaolukorra näidismenüü

Pakk kuivikuid, 175 grammi, 558 kcal

Lihakonserv, 300 grammi, 866 kcal

Kommid, 100 grammi, 517 kcal

Vesi, 3 liitrit

Kokku: 1941 kcal

Allikas: Maaeluministeerium

 

Soovituslikud vahendid evakuatsioonikotti

Toit ja joogivesi:

  • Toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav: konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms

  • Vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks. 

  • Vett saab Hiiumaal ööpäevaringselt Kärdlast arteesiakaevudest. Parkimiskohaga veevõtukoht on Aia ja Pika tänava nurgal. 

Suu- ja kehahügieeni tarbed

Esmaabivahendid ja ravimid

Taskulamp ja varupatareid

Kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade

Magamiskott või tekk

Muud olulised vahendid: taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad.

 

Aitäh Rakvere vallavalitsusele heade ideede eest, mis lehekülge sisustada aitasid.

 "Ole valmis" mobiilirakendus aitab kriisiolukordadeks valmistuda.