Hiiumaa valla sümboolika

Lipp

Lained sinisel taustal sümboliseerivad vett, millega Hiiumaa vald on tihedalt seotud. Alumine laine annab aimu allikatest Kärdlas ning ülemine laine Hiiumaa valla mereäärsest asukohast.

Sinine värv sümboliseerib vett ja värskust ning valge puhtust ja puutumatust.


Vapp

Vapil on sinisel taustal stiliseeritud Hiiumaa valla au ja uhkus – Kõpu tuletorn. Valged viirud torni tipust lipu servadeni on valguse ja seeläbi lootuse märgiks. Valge mägi sinisel taustal sümbolseerib Hiiumaa kolme kõrgeimat mäge. Sinised lained valge mäe taustal sümboliseerivad vett mitmel kujul. Alumine laine annab aimu allikatest Kärdlas ning ülemine laine Hiiumaa valla mereäärsest asukohast.

Sinine värv sümboliseerib vett ja värskust ning valge puhtust ning looduse puutumatust.

 

Paradiis nimega Hiiumaa

Hiiumaa on Eesti suuruselt teine saar ja asub Saaremaast põhjas Läänemeres. See on tõeline paradiis kõigile, kes armastavad päikselisi randu ja marulist merd, imeilusat loodust salapäraste metsade ning liigirikaste loopealsetega, turvalist elukeskkonda, rahulikku aja kulgu, kallilt hoitud kultuuripärandit ja siiraid huumoriinimesi. Üheskoos Saaremaa, Vormsi ja Muhuga on Hiiumaa ka osa UNESCO võrgustikku kuuluvast Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialast. 

Paradiisi saab tulla õhutsi lennukiga ja mööda merd käivate praamidega, või hoopiski seilates omal alusel saare eri paigus tervitavatesse sadamatesse. Sobiva ilma korral pääseb siia ka mööda Euroopa pikimat jääteed. 

Tervest saarest, kogu oma 1000 ruutkilomeetriga, moodustati haridusreformi käigus üks suur vald, mis omakorda jaguneb viieks osavallaks: Kärdla, Kõrgessaare, Käina, Emmaste ja Pühalepa.

2022. aasta suvel oli Hiiumaa elanike arv 9835. Tegelikult on talviti toimetajaid paari tuhande võrra vähem ja suviti tuleb saarele uusi ning vanu sõpru kokku tublisti rohkem. Hiiumaa suurim asula on u 3280 elanikuga Kärdla, kus on kristallpuhta veega arteesiakaevud tänu 455 miljonit aastat tagasi linna tulevase asupaiga lähistele langenud meteoriidile. Lisaks ühele linnale on meil veel kaks alevikku – Käina ja Kõrgessaare – ning lausa 182 küla. 

Tegemist jagub saarel igal aastaajal ja iga ilmaga. Hiiumaa sobib ideaalselt avastamiseks nii mööda maad kui mere poolt, matkamiseks, surfimiseks, kultuuri ja erinäoliste sündmuste nautimiseks või lihtsalt rahulikuks idülliliseks puhkuseks. 

Siin asub uhke Suuremõisa loss ja hirmuäratavad kaitserajatised, väärikad kirikud ja sihvakad tuletornid nagu Ristna, Tahkuna ja Kõpu. Viimane valmis juba 1531. aastal ja on seega üks vanimaid katkematult töös olnud tuletorne kogu maailmas. Mäluasutusigi leiab igale maitsele saare eri paigust: Kassaris on Hiiumaa ajalugu tutvustav ekspositsioonimaja, Kärdlas Pikk maja, Tahkuna poolsaarel Mihkli talumuuseum ja Hiiumaa militaarmuuseum, Käina külje all Rudolf Tobiase majamuuseum, Palade lähedal Soera talumuuseum, Emmaste osavallas Sõru muuseum… 

Tõeliselt põnev paik Hiiumaal on Eesti suurim ehk umbes 12 hektari suurune Kaibaldi liivik, mis on nõukogudeaegsetest metsapõlengutest ja tankiharjutustest järele jäänud tühi liivaväli. Sama müstilised on ka metsasügavuses asuv Vanajõe org ja kadakane Sääre tirp, mida mööda kõndida maailma otsa (või vähemalt poolele teele). 

Saare populaarseimad kultuurisündmused on näiteks Hiiumaa kodukohvikute päevad, Lastefestival, Hiiu Folk, Sõru Jazz, Sõru Saund, suvine käsitöö- ja omatoodangu laat. Sadamateski toimub palju, nagu näiteks kevadine Tuulekala festival, suvine Lestafest ja talvine Jääkala festival. Spordisõpradele toimuvad saarel ratta-, jooksu- ja suusavõistlused, korvpalli- ja võrkpalliturniirid ning palju muud.

Argo Nursi pilt Hiiumaa