Suve hakul saab alguse ligi aastapikkune Kõpu tuletorni konstruktsioonide niiskusreziimi uuring

Kõpu tuletorn on erakordse tähtsusega ehitis mitte ainult Hiiumaa, vaid kogu Eesti ja maailmagi mastaabis. Hiiumaa kõrgeimal künkal asuva majaka tuli on ligi 103 meetri kõrgusel merepinnast juhatanud laevadele teed ligi 500 aastat. Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud 

1982. aastal tehti tuletornile kapitaalremont, mis osutus tornile karuteeneks. Seinad kaeti õlivärviga, mis ei lasknud lubikrohvil „hingata" ja neisse tekkisid aegamööda praod. 1988. aasta suvel alustati järjekordsete remonditöödega – paraku hilinenult. Sama aasta septembris varises torni lõunanurk koos püstitatud tellingutega ja oktoobris osa läänepoolsest tugipiilarist. Kõpu tuletorni lubjati-värviti 1990. aastal kui tehti torni suurremont ning selle alaosa ja kontraforsid betoonsärki valati. Remonttöid teostati viimati 2012 aastal. 

Muinsuskaitseameti nõuniku Dan Lukase sõnul on betoonsärgi lahendus teistel mälestistel osutunud mitmelgi korral hävitavaks lahenduseks ja et sarnase stsenaariumi kordust ennetada, tuleb teostada uuring betoonsärgi taguse müüritise seisukorra ja iseloomu kontrollimiseks. Särgi tagused pinged ja varingud on kontrolli all niikaua, kui särk vastu peab ja see peaks saama uuringutega selgeks, seda peale vaatamisega aru ei saa. Kui peale vaatamisega juba aru saab on ilmselgelt juba hilja ja siis võib variseda juba kogu kehand. Kogu kivikehandi tervis ei ole meile hästi teada. Niiskuse kogused ja selle muutumine kehandis annab alusandmed diagnoosiks ning seejärel saab planeerida parimat ravi ja ravimeid. Ilmselt on kõik märganud, et patsient on seest liigniiske ja välispinnal viimistlus ei püsi. 

Hiiumaa vald haldab Transpordiametile kuuluvaid Kõpu, Tahkuna ja Ristna tuletorne lepingu alusel. Vallal on kohustus tuletornide piletimüügist saadud tulu kasutada nende heakorrastamiseks ja arendamiseks turismi eesmärgil. Kõrgessaare Osavalla Valitsus korraldas koostöös Muinsuskaitseametiga käesoleva aasta veebruaris hanke Kõpu tuletorni konstruktsioonide niiskusrežiimi uuring teostaja leidmiseks. Uuringu kava koos kirjeldusega koostas Muinsuskaitseameti insener-nõunik Üllar Alev.  

Uuringut hakkab teostama osaühing ARUNA-EHITUS, uuringu maksumus on 23 960,80 eurot ning kogu uuringu tulemuste vormistamine ja tehniliste ettepanekute tegemine kestab üle aasta.  

Projektijuht Maiken Lukas lisab, et Kõpu tuletorni konstruktsioonide niiskusrežiimi uuring on majaka puhul unikaalne ning põnev väljakutse kõikidele osapooletele. Kogu uuringu vältel tehakse koostööd Muinsuskaitseameti spetsialistidega, et saavutada maksimaalselt hea tulemus ja edasine tegevuskava tuletorni olukorra parandamiseks. Kõpu tuletorn on külastajatele avatud tuletorn ning tuletorni külastushooaeg on 1. maist kuni 30. septembrini. Lukas kinnitab, et uuringu teostaja arvestab katsete ja uuringute teostamisel ja seadmete paigaldamisel tuletorni külastajatega ning tagab, et tegevus häiriks tuletorni külastust võimalikult vähe.