Reedel toimus Käina vallamajas Hiiu maakonnale säästva energia ja kliimakava koostamise vahekoosolek. Koosolekul osalesid Hiiumaa valla esindajad, vallakodanikud ja töö koostajatena Tartu Regiooni Energiaagentuuri (TREA) töötajad.  

Koosolekul andsid TREA töötajad ülevaate siiani kogutud andmete põhjal koostatud baasinventuurist, ehk süsiniku heite kogusest baasaastal 2018. Siiani pole kahjuks olnud võimalik TREA-l saada andmeid kaugkütte kohta Utilitaselt. Olemasolevate andmete põhjal saab järeldada, et suurimad CO2 heitkoguse tekitajad Hiiumaal on äriettevõtted elektrienergia kasutamisega (39%), eratarnsport mootorikütuse kasutamisega (27,9%) ja elamusektor elektrienergia kasutamisega (26,8%). 

Samuti vaadati vahekoosolekul läbi soovitused ja ettepanekud, kuidas vähendada CO2 heitkoguseid SECAPi neljas põhilises valdkonnas: omavalitsusele kuuluvate hoonete, seadmete/rajatiste energiatarve, muu kohalik äri- ja teenussektori energiatarve, eluhoonete energiatarve ja transpordi kütusetarve. Eraldi teemana oli välja toodud ka laevakütused, kui olulise osana Hiiumaa transpordist, kuid see on riigi hallata ja pole KOV poolt mõjutatav. Kohaliku taastuvenergia laialdasema kasutamise soodustamisena tulid teemaks, maasoojuse kasutamine, kohalik kodune mikrotootmine ja meretuulepark.   

Hiiumaa vald on taastuvenergia osakaalu suurendamiseks, energiasäästuks ning süsinikemissiooni vähendamiseks juba välja vahetanud enamus õlikatlamaju. Järgemööda asendatakse tänavavalgustid LED valgustitega. Valla uutele rajatavatele hoonetele nagu spordikeskus ja Kärdla põhikool paigaldatakse päikesepaneelid. Mõttekohaks on veel näiteks rohelise ehk 100% taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri tarbimine või kas soovime, et edaspidi sõidaks liinibussid Hiiumaal jätkuvalt diiselkütusega või hoopis gaasiga. 

Hiiumaa energia- ja kliimakava koostamist alustati juulis ning see valmib 1. septembriks. 

Hiiumaa säästva energia ja kliimakava koostamine on eelduseks liitumaks Linnapeade paktiga. Linnapeade paktiga liitudes võtavad kohalikud omavalitused vabatahtlikult kohustuse suurendada energiatõhusust ja kasutada oma territooriumil taastuvaid energiaallikaid. Paktile allakirjutanute siht on saavutada vähemalt 40% -line heitkoguste vähenemine 2030. aastaks võrrelduna baasaastaga 2018.  

Lääne-Eesti piirkondliku investorkonsultandi Sulev Alajõe sõnul tegutsetakse intensiivses tempos, sest kliimakava olemasolul on omavalitsusel võimalus Euroopa linnalisest meetmest EUCF konkreetse investeerimiskava ettevalmistamiseks toetust taotleda. "See tähendab, et valminud kava alusel valitakse välja prioriteetsed kohad, kus emissiooni vähendamist investeeringute abil toetama hakatakse," selgitas Alajõe. Ta lisas, et energiakava võimaldab väljendada kogukonna soovi põhivõrgu tugevdamiseks saarel, et parandada varustuskindlust ja taastuvenergia tootmise võimalusi. 

EUCF ehk euroopa linnade rahastu on mõeldud omavalitsuste energiavaldkonna projektide investeerimise kava(de) väljatöötamiseks. Tegemist on finantsvahendiga, millel on väike taotlemise bürokraatia. Lisaks on TREA nõus aitama taotluse kokkupanekul käimasolevasse rahastusvooru, mille tähtaeg on 2. oktoober. Osalemine esimeses taotlusvoorus annab suurema võimaluse toetuse saamiseks, sest konkurents on väiksem. Samuti jääb alles võimalus eitava vastuse korral parandada taotlust ja esitada see uuesti järgmisse vooru.