Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas
Leia kiirelt:
Hoogustunud taimekauplemise ja -vahetamise tõttu on Eestisse jõudnud võõrliike, kes ohustavad kohalikke taimi ja loomi ning on tülikateks kahjuriteks aiapidajatele. Taimedega on end sisse seadnud võõrnälkjad, kellest suurimaks ohuks on hispaania teetigu ja mustpeanälkjas.
Hispaania teetigu on laialt levinud üle terve Eesti. Mustpeanälkjas on ennast aedadesse sisse seadnud viimastel aastatel. Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest.
Enamasti toome nad oma aedadesse potimulla või taime ümber oleva mullapalliga, kus võivad peituda nii täiskasvanud isendid kui ka munad. Piisab ainult kahest isendist või munakogumist, et liik saaks aias paljunema hakata. Nälkjate arvukusele aitavad kaasa ka niiske ja soe kevad-suvi ning pehmed talved.
Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas - täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutatuna 7-15 cm. Hispaania teeteol puudub koda ja ta on tavalistest kohalikest liikidest oluliselt kogukam. Keha värvus võib olla väga varieeruv alates tumepruunist punakate, oranži, kollakate ja beežide toonideni. Noortel loomadel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist pisut tumedam pikitriip. Keha kattev lima on oranžikaskollane.
Foto: Maris Sepp
Mustpeanälkjad on taimetoidulised ja nad eelistavad mahlakaid köögivilju (kõrvits, suvikõrvits, lehtsalat, kapsas). Täheldatud on söömist ka hostadel, mädarõikal, rabarberil, mahakukkunud õuntel ja vaarikatel. Mustpeanälkjas levib peamiselt inimese vahendusel: ilutaimede kaubandus, mulla vedu, lillepotid, pelletid, kasutatud taimesubstraat ja aiajäätmed. Looduses esineb mustpeanälkjat niiskeis paigus kivide, lamapuidu ja maapinda katva taimestiku all salumetsades, jõeluhtadel. Asulates on nende meelispaikadeks aiad (kompostihunnikud) ja neid ümbritsevad jäätmaad, pargid ning kalmistud.
Mustpeanälkja täiskasvanud isendid on väikesed kuni keskmisekasvulised nälkjad, täiesti väljasirutatuna (3,5) 4,5–5,5 (6,2) cm. Kehavärvus hele, valkjashall, hingamisava serv on põhivärvusest kahvatum. Iseloomuliku tunnusena on pealtvaates pea ning tundlad sügavmustad kuni sinkjasmustad.
Foto: Maris Sepp
Mida teha, kui aias on hispaania teeteod või mustpeanälkjad?
- korja pidevalt ära täiskasvanud nälkjaid, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune;
- löö leitud nälkjad kas labidaga pooleks või korja anumasse ning kalla peale keev vesi. Hukatud isendid võid matta labidasügavusele mulla alla, kus kindlasti ei ole munade arenguks sobilikud tingimused ja nälkjad välja roomata ei jaksa;
- nälkjate kokkumeelitamiseks sobivad ka peaaegu tühjaks söödud arbuusikoored ja õlleanumad, kust neid siis on lihtsam kokku koguda;
- suhtle kindlasti naabritega, et ka nemad korjaksid oma aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda;
- kindlasti ei tohi elusaid nälkjaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki), kuna nii hoopis levitad neid ja varem või hiljem levivad nad sinu aeda tagasi;
- aiajäätmeid (nt riisutud lehed, lõigatud taimevarred ja -lehed, vana multš) ei tohi viia metsaserva, niidule, parki, võsa vahele või jäätmaale, sest selle kraamiga võivad kaasas olla ka nälkjad või nende munad. Sellistes kohtades saavad nad segamatult elada ja paljuneda, kuna keegi ei tegele seal nende korjamisega. Lisaks levivad nad sealt varem või hiljem aedadesse. Aiajäätmed tuleb kompostida oma aias või kasutada kohaliku omavalituse aiajäätmete jaoks ette nähtud lahendusi, sh biojäätmete konteinerid
- hoolda oma aeda - hoia muru madalana, mullapind kobestatuna. Pidevalt kontrolli võimalikke nälkjate ja munade peitumiskohti (suuremate lillepuhmaste ja põõsaste alused, terrassialused, igasugused servaalused), korrasta neid (kaeva ringi, niida). Hävita kindlasti ka munad (kalla üle keeva veega);
- võimalusel soodusta aias võõrnälkjate looduslikke vaenlasi, kes söövad nälkjamune ja ka roomavaid isendeid - kohalikud nälkjaliigid, suuremad mardikad, linnud, siilid. Eriti maitsevad nälkjad muskuspartidele;
- teomürgid ei ole võõrnälkjate tõrjumisel kuigivõrd mõjusad ja nende kasutamisel hävitad hoopis kohalikke kasulikke liike. Lisaks mürgitad seeläbi nendest toituvaid linde-loomi (nt siilid) ja mürk võib jõuda ka koduloomadeni (kassid-koerad).
Mida teha, et vältida hispaania teetigude ja mustpeanälkjate aeda sattumist?
- ära too oma aeda lilli-põõsaid piirkondadest, kus elavad nälkjate võõrliigid;
- kui ostad istikuid ja kahtlustad, et seal võib olla hispaania teeteo mune, pane istik karantiini 5 nädalaks: seo mullapalli ümber kilekott, kinnitades selle tihedalt ümber istiku varre ja kontrolli aeg-ajalt, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Hoia istikut sobivas kohas (valgus, temperatuur) ja kasta;
- võid ostetud istikute mullapallid läbi vaadata ja leitud (võimalikud) munad hävitada;
- kui piirkonnas on teada hispaania teetigude levik, siis võib abi olla nn teoaedadest - siledad plekist piirded, millest teod ei jõua hästi üles ronida. Hispaania teetigude ronimisvõime on siiski üpris hea.
ALLIKAS: Keskkonnaamet