« Tagasi

Kõrgessaare arengustrateegia mustand on tutvumiseks valmis

Kõrgessaare arengustrateegia kaasamiskoosolekud toimusid kolmel reede õhtul 19. augustist kuni 2. septembrini. Arutati külastuskeskkonna, elukeskkonna ja ettevõtluskeskkonna arengu teemadel. 

Nüüd saavad kõik vallakodanikud teha kuni 28. septembrini täiendusettepanekuid mustandi viimasesse versiooni.

Milleks Kõrgessaarele oma arengustrateegia?  

26. aprillil algatas Hiiumaa vallavolikogu Hiiumaa valla arengukava piirkondliku osana „Kõrgessaare arengustrateegia 2030+" koostamise ning kehtestas selle lähteülesande. Arengustrateegia eesmärgiks on kutsuda ellu kaua oodatud arenguhüpe Kõrgessaare osavallas, panna paika pikem strateegiline plaan arendustegevusteks ning vajalikud valla investeeringud seatud eesmärkide saavutamiseks. Muuhulgas määratleb arengustrateegia ka neljal aastal, kuni 2026 täiendavat rahastust võimaldava Kõrgessaare programmi rahastusmeetme täpsema kasutuse ja seab investeeringuobjektide prioriteedid.  

Kõrgessaare osavald on stabiilselt üks atraktiivsemaid elukeskkondi nii suvitajatele, Hiiumaale elama asujatele kui saare siseselt elukohta vahetavatele inimestele. Sellest annavad tunnistust nii uued arvukad kinnisvara arendusprojektid Tahkuna poolsaarelt kuni Ristna otsani, kui see, et just Kõrgessaare osavallas menetletakse aastas enim ehituslube ja erinevaid planeeringuid. Rahvastiku kiire kasv piirkonnas eeldab ka seda, et lisaks paremini kättesaadavatele ja kvaliteetsematele avalikele teenustele pingutab osavald selle nimel, et investeeringud elukeskkonna, külastuskeskkonna ning ettevõtluskeskkonna parendamisse oleksid kestlikud ja tulemuslikud.  

Mida Kõrgessaare arengustrateegia 2030+ sisaldab? 

Arengustrateegia keskendubki enamasti elukeskkonna, külastuskeskkonna ja ettevõtluskeskkonna eelisarendamisele valla eelarveliste võimaluste piires, eesmärgiga muuta piirkond atraktiivsemaks nii valla kodanikele, külalistele kui ettevõtjatele. Sealjuures on oluline nii elamufondi uuendamine ja täiendamine Kõrgessaare alevikus, mis on üks osavalla tõmbekeskustest, ning erasektori töökohtade loomist, et parandada kodu lähedal töötamise võimalusi eelkõige noortele ja haritud spetsialistidele aga ka neile, kes peavad täna saare teise otsa tööle sõitma. Senine rahvastiku vähenemise trend Kõrgessaare alevikus ning lähedalasuvas Lauka külas peaks seeläbi oluliselt pidurduma. See on aga vajalik eelkõige kodulähedase hariduse ning muude oluliste teenuste kestlikkuse tagamiseks piirkonnas.  

Lisaks kaardistab arengustrateegia ka muud hetkeolukorrast lähtuvad piirkondlikud vajadused ja määratleb arengu pikaajalised suundumused. Kuna ei arengustrateegia ega Kõrgessaare programmi toetusmeede üksi ei too piirkonda juurde vajalikke miljoneid arendusprojektide elluviimiseks, siis peaks nende väheste rahaliste vahendite kasutus olema eriti hästi läbi mõeldud ning kordistava mõjuga. See tähendab, et osavalla investeeringud tuleks suunata eelkõige olulist mõju omavate projektide ettevalmistuseks ning omaosaluse finantseerimiseks. Millised need projektid saavad olema ja millised on investeeringuobjektide prioriteedid, sõltub lisaks osavallavanema visioonile kindlasti ka kogukonna vajadustest ja soovidest.