Kärdla keskväljaku ümberehitamine

Kärdla Keskväljaku ümberehitamisega kujundatakse ümber üle 9000 ruutmeetri liikluslahendused, lisatakse lipuväljaku funktsioon, väljaku keskele tehakse kauplemispindadega pergola, mänguväljak, purskkaev ja rohealad. Kärdla keskväljak muutub inimestele atraktiivsemaks ja luuakse eeldused selleks, et linnasüdames tekiks kaasaegne keskkond ennekõike kohalikele elanikele, aga ka Kärdla külalistele.

Keskväljak on jagatud mitmeks eriilmeliseks osaks. Oluliselt paranevad kerg- ja jalgsiliiklejate liikumisvõimalused ja ohutus. Uus madalakasvuliste puudega allee kulgeb mööda Rookopli tänavat. Põhjaosas asuvas dendroparklas on 41 kohta autodele (täiendavalt 16 parkimiskohta kaupluse COOP ees, kokku kavandatud parkimiskohti 75). Sademed on suunatud vihmapeenardesse.

Lipuväljak on mitmekülgselt kasutatav: keskel asuv kaheksast paviljonist koosnev pergola pakub varju tuule ja vihma eest, lisaks koht avalikule raamatukogule, erinevaid istumisvõimalusi ja võimalik turu funktsioon. Paviljonide sisemusse jääb hooajaliseks tegevuseks mõeldud õu. Paviljonides on elektriühendus ja eeldused vee- ja kanalisatsiooniühenduse rajamiseks.

Väljakule tuleb ka purskkaev ja lipumastid, ääres paiknevad istumiskohad. Purskkaevu veesurve ja -juga on reguleeritavad, võimaldades tekitada nö udupilve kui ka erineva kõrgusega jugasid.

Keskväljaku lõunaosa moodustab valdavalt pehmete katenditega ja haljastatud park, kus leidub mänguvahendeid erinevatele vanusegruppidele, piknikukohti, eriilmelisi istumiskohti, jõulukuusk. Pinnasest ja betoonist künkad tekitavad vaheldusrikka keskkonna, mille seas leiavad erinevatel aastaaegadel tegemist erineva vanuse ja huvidega noored. Püsikute ja põõsastega haljastatud künkad pakuvad varju ja põnevaid radu. Murukattega künkad sobivad pikutamiseks, mängimiseks, liulaskmiseks, üles-alla jooksmiseks ning talvisel ajal kelgutamiseks. Betoonist reljeefid sobivad eelkõige rula, ratta või tõukeratta entusiastidele ja ka spontaanseks mänguks.

Liivakasti juurde püstitatakse kaks väikest kiike ja liumägi. Väljakult leiab ronila, puidust hiiglasliku käbiskulptuuri, lepapalkidest ja looduslikest maakividest rajad.

Keskväljaku ehitusmaksumus kokku on 2 250 000 eurot, millest toetuse suurus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu on 1 580 300 eurot.

Aegvõte ehitustöödest

 

Kärdla keskväljaku kujunemisest ning tulevikuplaanidest

Ajalugu

Hiiu-Kärdla kalevivabrik ja Vabrikuväljak olid linna peamisteks sõlmpunktideks pikka aega, seda kuni I maailmasõjani. Kärdla aedlinn ning tänavastruktuur kasvas järk-järgult ümber vabriku. Seoses vabriku hääbumise ja sõjaaegse hävimisega nihkus linnakese pikkamööda lõuna suunas ja 1920-ndatel hakkas kujunema uus linnakeskus oma väljakuga. Järk-järgult arenes Rookopli, Posti, Uue, Tiigi ja Põllu tänava äärne hoonestus ja kujunes välja alevi teine peaväljak, kus paiknes turg ning ehitati Tarvitajate Ühingu maja (tänane Keskväljak 5). Samas hoones asusid lisaks kontorile ka notar, Ühispank ja Kärdla-Pühalepa munaühisus. Elamusse Põllu tänav 1 rajati umbes samal ajal poodkauplus. Aktiivselt peeti väljakul turgu, kauplemine toimus otse vankritelt ja avalettidelt, hobuste lasipuud asusid praeguse Konsumi kaupluse ja Tarvitajate Ühisuse lähistel väljaku põhjaserval. Samasse ehitati pisut hiljem ka lihakarnid. 1930-ndatel ehitati väljaku loodeserva (Rookopli tänav 20) kõrts-võõrastemaja (praegune Villa Külalistemaja). Otse väljaku keskele, praegusest lillekauplusest väljaku poole ehitati nn Kuldkepi kauplus, mis lammutati 50-ndatel. Suhteliselt hõredalt hoonetega ümbritsetud platsi lõunaküljele ehitati Kärdla tuletõrjemaja (ehitusaasta 1930 – 1932) ning selle kõrvale ehitati pritsikuur pumpadele. Tõenäoliselt kohe hakati väljakul korraldama ka prits(u)meeste paraade ja tehnika demonstreerimist.

Ajaloolised materjalid:

Keskväljaku asukoht 1872 aasta Kärdla kaardil

Kärdla Keskväljak 1922 aasta kaardil

Keskväljak (ca. 1960)

Põllu tn 1 hoone (ca. 1970)

Keskväljak 1972 aasta generaalplaanil

Mootorsõidukite paraad Keskväljakul

Pritsumeeste paraad Keskväljakul

Kärdla Tarvitajateühingu hoone

Keskväljaku Kauplusehoone (ca. 1973)

Keskväljaku Kauplusehoone (ca. 1975)

Keskväljak aastal 1982

Tänavakorvpalli võistlus Keskväljakul aastal 1995

Keskväljaku ümberehitamise kavandamisest

2017:

September

Sõlmiti eelkokkulepped kinnisasjade omanikega, kelle kinnistul on vajalikud ehitustööd, et tagada sidusad ruumilahendused. Väga pingelisest ajakavast tingituna valmis arhitektuurne ja insenerosade eelprojekt vahetult enne PKT taotlusvooru tähtaega 25. septembril. Hiiu vallavalitsus esitas projektid ning taotluse PKT linnakeskuste avaliku ruumi projektide meetmesse.

Eelprojekti materjalid: 

Kärdla Keskväljaku ümberehitusprojekti maastikuarhitektuurne eelprojekt

Joonised 1 

Joonised 2

Lisad 1

Lisad 2

Lisad 3

Lisad 4

August

3. augustil 2017 toimus projekti komisjoni koosolek, kus arutati lahendusele saabunud ettepanekuid ja edasisi samme. Samal päeval toimus kohtumine projekteerijate esindajatega, kus arutati läbi tekkinud küsimused ning järgnevad sammud kuni eelprojekti valmimiseni.

Juuli

Pärast arhitektide külastust ning töötubasid toimunud analüüsi baasil valmis ideekvandist eskiis. Eskiis nägi ette mitmeid muutusi. Hiiu vallavalitsus ei näinud Keskväljaku ümberehitamisel selles etapis võimalusi suuremahulise turuhoone püstitamiseks ning eskiis nägi muuhulgas ette väljaku keskmes asuva pergola, mille ümber asuksid varjualused/turupaviljonid. Avalikkusse ja ümbritsevate ettevõtjate ettepanekul kavandati rohkem parkimiskohti kui ideekavandis. Samuti muudeti Uue tänava kulgemist, kuna Keskväljak 1 omanik ei soovinud, et tänav hakkaks kauplust parkimiskohtadest eraldama. Valminud eskiis avalikustati perioodil 11.–25. juuli. 27. juulil korraldati eskiislahenduse avalik arutelu, millest võttis osa 18 inimest. Avalikustamise kokkuvõttega saab tutvuda siin.

Juuni

Kinnitati PKT Hiiu Maakonna tegevuskava, milles Kärdla keskväljak on toodud esimeseks prioriteediks. 

Mai

2. mail saabusid Rootist külla Kärdla Keskväljaku arhitektuurse lahenduse projekteerijad eesotsas Maastikuarhitekturibüroo MARELD esindajatega. Esimene eesmärk oli tutvustada varem tehtud töid, kaasaegseid kohtumispaiku ja Kärdla Keskväljaku ideekavandit. Teine eesmärk oli astuda kohalikega dialoogi, et täpsustada vajadusi ja prioriteete. Viidi läbi töötoad saamaks täiendavaid sisendeid ideekavandi täiendamiseks. Gümnasistide ja õpetajatega toimus töötuba Hiiumaa gümnaasiumis koos jalutuskäiguga Keskväljakul, kus kaardistati erinevate asukohtade tugevusi, nõrkusi ja potentsiaali. Kohtumise eesmärk oli piltide ja sõnade abil luua visioon, milline võiks olla tuleviku keskväljak, mida kohalikud sooviksid külastada ja milliseid tegevusi võiks see pakkuda. Peale tööpäeva lõppu toimus töötuba Kärdla Kultuurikeskuses kõikide huvitatutega, kus oli osalemas ca. 20 inimest nii Kärdlast, kui kaugemalt. Kohtumisel kaardistati meeldivas õhkkonnas Keskväljaku võimalused, väljakutsed ja prioriteedid. Suurimate väljakutsetena toodi välja parkimine, juurdepääsud ja liiklusskeem. Võimalustena märgiti välikohvikuid, talveplatsi, suveärisid, rattakultuuri elavdamist ning uute töökohtade teket. Prioriteediks peeti parkimiskohti, tegevuste ja äride mitmekesisust ning erinevate ühiskonnagruppide ja liiklejate vajadusi. Arhitektide edasiseks ülesandeks on esialgse lahenduse kohandamine töötubades kõlanud mõtetega. Kuna töötubades kõlas ka vastandlikke seisukohti, siis ei ole võimalik kõigi ideedega arvestada, kuid arhitektid püüavad seejuures oma erialasest pädevusest lähtuvalt hinnata esitatud mõtete ühildumist Hiiumaa potentsiaali ja võimalustega. Täpsem kokkuvõte töötubadest

18. mail 2017 kuulutati Hiiu vallavalitsuse poolt välja riigihange (viitenumbriga: 187068) Kärdla Keskväljaku insenerosade projekteerimiseks, millega leiti väljaku insenerosade projekteerija. Eelnevalt korraldatud kaks hanget nurjusid, kuna ükski pakkimine ei mahtunud Vallavalitsuse poolt eeldatud piirhinna sisse. Parima pakkumise tegi ning leping sõlmiti Skepast&Puhkim OÜ-ga kogumaksumuses 44 42,60 eurot.

Aprill

Aprillis korraldas Hiiu vallavalitsus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse keskväljaku arhitetuursete osade projekteerimiseks (riigihanke viitenumber: 188153). Hankemenetlus viidi läbi 2015 aastal toimunud arhitetuurikonkursi võitjatega konkursil kokku lepitud tingimustel lepingu sõlmimiseks. Hiiu vallavolikogu 18. mai 2017 otsusega nr 356 tunnistati hankemenetlus edukaks ning kinnitati varaliste kohustuste võtmine. Hankelepingu alusel koostab ümberehitusprojekti arhitetuursed osad MARELD maastikuarhitetuuribüroo. Lepingu maksumus kokku on 39 165 eurot.

Hiiu vallavalitsuse 12. aprilli 2017 korraldusega nr 121 moodustati Keskväljaku rekonstrueerimise komisjon kavandamisega seotud küsimustes otsuste tegemiseks. 

Märts

Hiiu vallavalitsus väljastas 28. märtsi 2017 korraldusega nr 102 projekteerimistingimused keskväljaku ümberehitamiseks. Menetluses kaasati vastavad ametiasutused ning isikud, keda ehitamine puudutab. 

Veebruar

Hiiu vallavolikogu tunnistas Keskväljaku osas 16. veebruari 2017 otsusega nr 335 kehtetuks Kärdla Linnavolikogu poolt 19.08.1999 kehtestatud Keskväljak-Hiiu-Eha-Põllu kvartali detailplaneeringu. 

Jaanuar

Jaanuari alguses toimus kohtumine MARELD maastikuarhitetuuribüroo esindajaga seoses ideekavandi ja edasiste sammudega. Aasta alguses selgus, et kõik Hiiu Maakonnast Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) meetmesse esitatud projektid said esimeses taotlusvoorus negatiivse vastuse. Algatati maakondliku tegevuskava muutmine, et võimaldada Kärdla keskväljaku projekti osalemine II taotlusvoorus. Eelmise taotlusvooru aluseks olnud maakondlikku tegevuskavasse Keskväljak prioriteetse objektina sisse ei saanud. Kui tekkis teoreetiline võimalus rahastustaotluse esitamiseks II vooru algas kiire ettevalmistusperiood. Maakonna tegevuskava kinnitati juunis 2017. Hiiu maakonna PKT tegevuskavaga, milles Kärdla keskväljak on seatud maakonna esimeseks prioriteediks, saab tutvuda EASi veebilehel.

Samuti oli Hiiu vallavalitsus seisukohal, et ideekavandiga saadud suuremahulise turuhoone idee ei ole selles etapis realiseeritav, seda enam, et PKT meede sellise hoone rajamist ei kaasfinatseeriks. Vajalik oli turufunktsiooni võimaldamine väiksemate paviljonide või varjualuste näol. 

2015:

Keskväljaku ümberehitamise kavandamine EV100 „Hea avalik ruum" raames. 2014 aastal lükati Eesti Arhitektide Liidu ja „Eesti Vabariik 100" korraldustoimkonna ühiselt käima missiooniprojekt „Hea avalik ruum". 

Hiiu vallavalitsus ja Arhitektide Liit kuulutasid ühena esimestest Eestis 20. jaanuaril 2015 välja Kärdla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse. Eesmärk oli leida parim ruumiline visioon Kärdla linna Keskväljaku ja Turu piirkonna ning neid ümbritsevale kontaktvööndile, mille alusel jätkata edasist projekteerimist ning ehitada väljak hiljemalt 2020 aastaks välja. Võistluse dokumendid ja võidutöö.

Kaheteistkümnest Kärdla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „KÄRRDAL", mille autorid on Oskar Ivarson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors, Johan Olsson arhitektuuribüroost MARELD landskapsarkitekter AB koostöös arhitektuuribüroo Bornstein Lyckeforsiga.

Edasisi samme projektiga pärssis valla kesine finatsolukord, võimuvahetus ning aajaolu, et keskväljakut ei seatud prioriteetse objektina maakondlikku PKT tegevuskavasse. Projekt jäi sisuliselt kaheks aastaks ootele.

2012:

Kärdla linnavolikogu kehtestas 21. juunil 2012 Kärdla linna üldplaneeringu. Üldplaneering näeb ette oluliste ühiskondlike objektidega seonduvalt Kärdla, Keskväljaku, Vabrikuväljaku ja Leigri väljaku rekonstrueerimise (seletuskiri lk 6). Samuti on Kesväljaku rekonstrueerimine loetud oluliseks sammuks tänavatega seotud põhimõtete elluviimisel (seletuskiri lk 32). Liikluskorralduslike muudatuste all on toodud Keskväljaku liikluskorralduse muutmine (seletuskiri lk 33).

2006-2009:

Kärdla linnavalitsus tellis Kärdla Keskväljaku rekonstrueerimise põhiprojekti. Töö koostajaks oli AS K&H. Lahendus nägi ette suure osa väljakuala lahendamise parkimisalana ning Keskväljak 5 esisele kavandati statsionaarsed betoonist piiravad väljakuelemendid (trepiplatvormid). Valminud projekt võeti avalikkuse poolt negatiivselt vastu, kuna lahendused olid ilma konkursita tellitud ühelt ettevõttelt ning avalikkust ning huvigruppe polnud protsessi piisavalt kaasatud. Projekti elluviimist takistas ka rahastusvõimaluste puudumine.

Põhiprojekti maastikuarhitektuurne osa

1997-1999:

Kärdla linnavolikogu kehtestas 19. augustil 1999 Keskväljak-Hiiu-Eha-Põllu kvartali detailplaneeringu. Lahenduses oli ette nähtud üks väljakut läbiv kahesuunaline tänav ning idapoolsesse serva oli mõeldud jalakäijate ala. Planeeringut ei asutud väljaku osas realiseerima ning tänaseks on planeering keskväljaku osas kehtetuks tunnistatud.

1987:

Autostumise kõrgperioodil 1970-ndatel välja kujunenud Kärdla keskväljaku liikluslahendused on suures osas säilinud tänapäevani. Linnasüdame ümberkujundamise visioonist ja hoonestuslahendustest 1987 aastal on arutatud tollases Nõukogude Hiiumaas.