30. ja 31. mail 2024 toimus Kärdlas avalik koosloome töötuba, mille eesmärk oli arutada Kärdla ranna-ala tulevikku. Töötuba viis läbi Hiiumaa Vallavalitsus ning tegevusi suunas Arhitektuurikool (MTÜ Ruumiharidus). Aruteludel osalesid kohaliku kogukonna liikmed, kes panustasid oma ideede ja visioonidega ranna-ala muutustesse. Allpool on toodud lühike kokkuvõte töötoa põhiteemadest ja tulemustest. Pikem kokkuvõte on lisatud eraldi pdf failina.

Töötoa ülesehitus

Töötuba algas taustateadmiste andmisega, kus osalejad kuulasid loenguid Kärdla üld- ja detailplaneeringutest (Kaire Nõmm), ranna-ala ajaloost (Frank Lukk) ning koosloome põhimõtetest ja veeäärse maastikuarhitektuuri näidetest (Kadri Klementi). Loengutele  järgnesid soojendusharjutused, kus osalejad häälestusid ruumi mõistmisele ja mõtestamisele. Seejärel tutvusid osalejad rannaalaga Nuutri jõe suudmest Hausma supluskohani, kogudes andmeid ja muljeid ala kohta.

Arutelud ja visioonide loomine

Töötoa peamine osa oli arutelud töörühmades, kus osalejad jaotati kolmeks rühmaks ning igas rühmas arutati erinevaid teemasid. Tulemuseks olid visiooniplakatid ja aluskaardid, mis esitati töötoa lõpus (materjalid lisatud allpool). Rühmade aruteludes keskenduti Kärdla ranna-ala väärtustele, võimalustele ja väljakutsetele.

Väärtused

Osalejad tõid esile mitmeid olemasolevaid väärtusi, mida tuleks säilitada:

• Kärdla ranna-ala pakub vaimset heaolu ja naudingut.
• Ruumiline omapära ja ajaloolised kihistused on kogukonna poolt hinnatud.
• Ala on mitmekesine ja avatud kõigile, eriti kohalikele.
• Arendamisel tuleb säilitada tasakaal ja kaasav lähenemine.

Võimalused

Tuleviku visioonides toodi välja mitmeid võimalusi, mida ranna-ala arendamisel luua:

• Ligipääsetav ja terviklikult ühendatud ala, mis on kasutatav aastaringselt.
• Mitmekesisust väärtustav ja looduse ning elukeskkonna sümbioosi toetav ala.
• Mõnus ja huvitav keskkond, kus on parendatud kasutusmugavus ja loodud õppimisvõimalusi.
• Mõõdu- ja kontekstitundlikult täienev ala, kus õige asi on õiges kohas.
• Koostöine ja pidev areng, kus kogukond osaleb aktiivselt planeerimises.

Väljakutsed

Aruteludes tõsteti esile mitmeid väljakutseid, millega tuleb tegeleda:

• Loodusega arvestamine, sealhulgas rannajoone muutumine ja kliimamuutuste mõju.
• Olmetingimuste parendamine, sealhulgas valgustus ja kommunikatsioonid.
• Õiguste ja piirangute küsimused, sealhulgas omandivormid ja ehitusõigused.
• Tasakaalu leidmine kujundatud ja metsiku loodse ning säästlikkuse ja tõhususe vahel.
• Ressursinappus ja investorite leidmine.
• Üksmeele leidmine kogukonnas, kus erinevad ootused võivad olla vastandlikud.

Vastuseta küsimused

Töörühmad tõid esile ka küsimusi, millele on keeruline leida üksmeelset vastust:

• Kas ranna-ala peaks olema autoga igas suunas läbitav?
• Kuidas ranna-ala on kaugemate teekondade ja aladega ühendatav?
• Milline on kliimamuutuste mõju ranna-alale?
• Kas on olemas poliitiline tahe ja koostöövalmidus arenduste elluviimiseks?

Visioonikaardid ja persoonad

Iga töörühm koostas oma ideede selgituseks visioonikaardi, kus toodi välja olulised tähelepanekud ja ettepanekud. Näiteks soovitati luua vaheldusrikas rannapromenaad, kutsuv loodusradade võrgustik ning merelinlik plats. Esile sooviti tõsta nii linnalikke elemente, kui erilisi kohti metsiku loodusega. Välja pakuti erinevaid tegevusi ning otsiti sobivaid kohti nii aktiivseteks tegevusteks, kui ka omaette mõtisklemiseks. Muuhulgas toodi eriliste väärtustena välja ka pimedus ja vaikus.

Lisaks mõeldi välja ruumikasutajate Persoonad, kelle vajadused ja soovid esindavad suurema kasutajarühma vajadusi ja soove. Persoonasid on lõputu arv, kuid esile toodi näiteks "Suvesõber" ja "Lumesõber", „Kulgeja" ja „Kiirustaja".

Kokkuvõte

Töötuba kinnitas, et Kärdla ranna-ala on kogukonna jaoks oluline avalik ruum, mida tuleks arendada kaasavalt ja läbipaistvalt. Osalejad leidsid, et hea avalik ruum on vajalik kõigile ning selle planeerimisel tuleb arvestada kogukonna ühiseid väärtusi. Tulevikus loodetakse näha ranna-ala, mis on ligipääsetav, mitmekesine, mõnus ja koostöine, pakkudes vaimset ja füüsilist heaolu kõigile kasutajatele.

Järgmised sammud

Koondatud materjal saab aluseks rannaala detailplaneeringu koostamisele. Lähteseisukohtade alusel algatatakse uus detailplaneering, mille eskiislahendus pannakse kõigile huvilistele tutvumiseks avalikule väljapanekule.

 

Lisamaterjalid:

Hiiumaa valla arhitekt Kaire Nõmm Kärdla rannaala tulevikust 

Kadri Klementi, Arhitektuurikool: "Koosolmeline avalik ruum"

Frank Lukk: "Kärdla rannikuala ajaloost"

Töötoa kokkuvõte (Kadri Klementi)  

 

Töörühmade visioonikaardid:

Õige asi õiges kohas

Olümpia

Ühendatud mitmekesisused