Kooli tänav 2 korteriühistu Kärdlas ehitas oma maja prügikonteineritele spetsiaalse aia ja hakkas jäätmeid sorteerima 2020. aasta sügisel. Aldo Mölder Kooli 2 korteriühistust ütles, et nemad on otsusega jäätmeid sorteerima hakata igati rahul. 

Kooli tänav 2 korteriühistu on hea näide sellest, kuidas 30 korteriga kortermajas on võimalik biojäätmeid muudest jäätmetest eraldi koguda. Ühistu kogub eraldi bio-, pakendi- ja olmejäätmed. 

Aldo sõnul sundis elu neid ühistus jäätmeid sorteerima: "Meil oli varem suur raudkonteiner, aga see oli mäda ja selle põhi hakkas alt ära minema. Konteinerit oli korra juba keevitatud ja rohkem polnud mõtet parandada. Vana konteiner ei käinud ka lukus ja võõrad sõitsid lihtsalt autodega ja tõid oma jäätmed meie konteinerisse." Seetõttu otsustas ühistu, et lasevad oma konteineritele spetsiaalse platsi ehitada, mille värav lukus käib.  

Varasemalt kortermaja juures jäätmete sorteerimiseks võimalust polnud. Kõik jäätmed pandi ühte konteinerisse, kes tahtis, sai pakendi viia avalikesse pakendipunktidesse.  

Jäätmete sorteerimisega alustades jagati Aldo sõnul nende korteriühistu elanikele infolehed, mida saab printida Hiiumaa valla kodulehelt https://vald.hiiumaa.ee/jaatmete-liigiti-kogumine "Alguses oli meil prügisorteerimisega kõvasti probleeme. Kuskil pool aastat kulus enne kui kõik elanikud oma jäätmeid sorteerima hakkasid ja eks peab nüüdki mõnele seda aeg-ajalt meelde tuletama," rääkis Aldo. Ta lisas, et kõige keerulisem oli pakendi sorteerimine: "Panime küll konteineritele sildid, et pakendeid võib neisse panna vaid lahtiselt või läbipaistvas kilekotis, aga ikkagi toodi musta või läbipaistmatu kilekotiga." 

Kortermaja elanikud pelgasid, et biojäätmete konteiner võib hakata haisema, aga Aldo sõnul neil seda probleemi esinenud pole. Elanikud toovad oma jäätmed konteinerisse biolagunevas kilekotis, lisaks on konteineris ka vooderduskott. 

Jäätmete sorteerimine tõstis Kooli 2 korteriühistul pisut prügiveo hinda, kuid mitte märgatavalt. "Hinnatõus on nii väike, et ei anna tunda," tõdes Aldo. Tema sõnul on nad otsusega, jäätmeid sorteerima hakata, siiski väga rahul. Võõrad ei saa enam tuua oma prügi nende konteinerisse ja kui varasemalt oli üks konteiner koguaeg ääreni täis ning varesed tassisid sodi laiali, siis enam seda probleemi pole. 

Biojäätmete liigiti kogumine kohustuslik 

Jäätmeseaduse muudatuste järgi muutub biojäätmete kogumine tekkekohalt üle Eesti kohustuslikuks hiljemalt 2023. aasta lõpuks. Siis peavad kõikides omavalitsustes eramud, korteriühistud ja ettevõtted toidu- ja köögijäätmed ning muud biojäätmed jäätmevedajale üle andma olenemata korterite või teenindatavate inimeste arvust. Hiiumaal on biojäätmete liigiti kogumine kohustuslik ning korraldatud jäätmeveoga haaratud juba alates 01.01.2020.  

Kui biojäätmeid on võimalik kodus kompostida ja tekkekohal ringlusse võtta, ei pea biojäätmeid jäätmevedajale üle andma. Põhiline on, et biojäätmed ei satuks olmeprügi või muude jäätmete hulka ja kogutakse eraldi. 

Kui eramajas on tihti aianurgas kompostikast või kiirkomposter, siis korteriühistutel on sellega keerulisem kuna puudub selleks vajalik ruum ning elanike arv on suurem kui eramajades. Seega peavad korteriühistud tekkinud biojäätmed jäätmevedajale üle andma konteineriga.  Hajaasustuspiirkonnas on paljudel kortermajadel võimalus siiski oma biojäätmed kompostida näiteks aiamaalapikesel, aga tiheasustusaladel see võimalus enamasti puudub. Jäätmevaldajatel on olnud kaks aastat aega üle minna uuele korraldusele.  

Hiiumaal on jäätmete sorteerimine tehtud mugavaks. Kinnistupõhiselt  saavad kõik korteriühistud, eramajad, ettevõtted ära anda lisaks olmeprügile pakendijäätmeid, biojäätmeid ja ettetellimisel suurjäätmeid.  

Hiiumaa vallavalitsus on elanikke toetanud jäätmekonteineritega.Hiiumaa jäätmejaamas on tasuta kasutamiseks saadaval biojäätmete liigiti kogumiseks 80, 140 ning mõned 240 liitrised konteinerid. Biojäätmete liigiti kogumist on edendatud korvidega ja biolagunevate kilekottidega siseruumide biojäätmete kokku kogumiseks.