Vesi ja kanalisatsioon

Hiiumaa vallas on vee-ettevõtjaks AS Kärdla Veevärk. Tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks leiate vee-ettevõtja kodulehelt.

AS Kärdla Veevärk ammutab vett 17 puurkaevust ning omab 9 veetöötlusjaama ning 40 reoveepumplat ja 9 reoveepuhastit. Ühisveevärgi torustike pikkuseks on 72 km ning ühiskanalisatsiooni pikkuseks 60 km.

AS Kärdla Veevärk

Kärdla-Nõmme, Veehaarde, 92369
+372 463 2187
[email protected]
Avatud E-R 09.00-16.00
Koduleht

Puur- ja salvkaevud

Puukaeva asukoha kooskõlastamine

Puurkaevu rajamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. Kooskõlastamiseks tuleb esitada vallavalitsusele puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise taotlus ja planeeritava asukoha skeem.

Puurkaevu asukoha valikul tuleb taotlejal silmas pidada kõiki olemasolevaid reostusallikaid (sõnnikuhoidlad, kompostihunnikud, välitualetid, kanalisatsioonirajatised jms) – sh neid, mis asuvad vahetus läheduses paikneval naaberkinnistul. Vallavalitsus arvestab puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringuga.

Vallavalitsus kooskõlastab puurkaevu või -augu asukoha või keeldub selle kooskõlastamisest 10 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest alates.

Puurkaevu rajamine

Kui vallavalitsus on taotlejale väljastanud puurkaevu asukoha kooskõlastuse, saab taotleja tellida puurkaevu rajajatelt puurkaevu või -augu projekti, mis seejärel esitatakse läbi ehitisregistri koos vormikohase ehitusloa taotlusega vallavalitsusele läbivaatamiseks.

Nimekirja hüdrogeoloogliste tööde tegevuslubade omanikest leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Lepingu sõlmimisel puurkaevu rajava ettevõttega on soovitav tähelepanu pöörata sellele, kes esitab puurkaevu rajamistöödega seoses vajalikud taotlused ning materjalid ehitisregistrisse, tasub riigilõivu ning hilisemad teostusmõõdistusega seotud kulud. Maaomaniku jaoks on lihtsam, kui vajalikud ehitisregistri toimingud (ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamine) teostab ja vastavad kulud kannab puurkaevu rajav ettevõte.

Ehitusregistrisse riigilõivukohustuslikku taotlust sisestades suunab register taotluse esitaja otse lõivu maksma. Kui isik või ettevõte ei soovi riigilõivu tasuda ehitisregistrisse ehitusloa taotlust esitades, palume riigilõivu kanda Hiiumaa Vallavalitsusele (selgitusse märkida maaüksuse aadress ja märge, mille eest riigilõiv tasutakse).

Seejärel edastab vallavalitsus läbi ehitisregistri puurkaevu projekti koos ehitusloa taotlusega keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kui keskkonnaamet puurkaevu või -augu rajamise projekti ei kooskõlasta, keeldub vallavalitsus ehitusloa väljastamisest. Projekti kooskõlastamisel väljastab vallavalitsus ehitusloa puurkaevu rajamiseks, millega saab tutvuda ehitisregistris.

Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku rajav isik täitma puurimispäevikut ning pärast puurkaevu või -augu proovipumpamist korraldab puurkaevu või -augu rajanud isik veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik. Puurkaevu või -augu puurinud isik on kohustatud pärast puurkaevu või -augu rajamist täitma puurimispäeviku andmete alusel puurkaevu või -augu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormi ja esitama selle keskkonnaametile elektroonilisel teel, elektroonilisel andmekandjal või posti teel 10 tööpäeva jooksul puurkaevu rajamise lõpetamisest alates. Taotleja saab puurkaevu parameetritega ning vee kvaliteediga tutvuda edaspidi keskkonnaregistris.

Kui kasutusele võetakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsuse läbi ehitisregistri kasutusteatis koos selle juurde kuuluvate ehitusseadustiku § 127 lõikes 3 nimetatud dokumentide või informatsiooniga (keskkonnaregistri väljavõte või viide keskkonnaregistris olevatele puurkaevu või -augu andmetele; omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed; puurkaevu või -augu hooldusjuhend, teostusjoonis).

Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusloa koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlusele tuleb lisada ka terviseameti nõusolek.

Kasutusteatise esitamisel riigilõivu tasuma ei pea; kasutusloa taotluse esitamisel tuleb tasuda ka riigilõiv suuruses 30 eurot.

Puurkaevu ümberehitamine ja rekontstrueerimine

Puurkaevude või -aukude ümberehitus või rekonstrueerimine võib olla lahenduseks olukorras, kus puurkaevust saadav vesi ei vasta nõuetele. Läbi puurkaevu rekonstrueerimise on võimalik seadustada ka olemasolevat puurkaevu, mille andmed registris puuduvad.

Puurkaevude ümberehitamisel on erineva tootlikkusega puurkaevude puhul asjaajamise kord mõnevõrra erinev. Üldjoontes on puurkaevu ümberehitusega seotud asjaajamine siiski sarnane rajamisega seotud korraga:

1. Omanik valib välja puurkaevu rajamisega tegeleva ettevõtte, kes omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Nimekirja hüdrogeoloogliste tööde tegevuslubade omanikest leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

2. Taotleja tellib puurkaevu rajajatelt puurkaevu või -augu projekti, mis seejärel esitatakse läbi ehitisregistri koos vormikohase ehitusloa või -teatise taotlusega vallavalitsusele läbivaatamiseks.

Kui rekonstrueeritakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri ehitusteatis.
Kui rekonstrueeritakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri ehitusloa taotlus. Ehitusloa taotluse esitamisel tuleb tasuda ka riigilõiv suuruses 30 eurot.

3. Seejärel edastab vallavalitsus läbi ehitisregistri puurkaevu rekonstrueerimise projekti koos esitatud teatise või taotlusega keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kui keskkonnaamet puurkaevu või -augu rekonstrueerimise projekti ei kooskõlasta, keeldub vallavalitsus edasiste lubade väljastamisest. Projekti kooskõlastamisel väljastab vallavalitsus vajaliku loa, millega saab tutvuda ehitisregistris.

4. Puurkaevu või -augu rekonstrueerimist kavandav isik tellib puurkaevu või -augu puurimise alal hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult puurkaevu või –augu rekonstrueerimistööd. Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku rajav isik täitma puurimispäevikut avaneb ning pärast puurkaevu või -augu proovipumpamist korraldab puurkaevu või -augu rajanud isik veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik. Puurkaevu või -augu puurinud isik on kohustatud pärast puurkaevu või -augu rajamist täitma puurimispäeviku andmete alusel puurkaevu või -augu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormi ja esitama selle keskkonnaametile elektroonilisel teel, elektroonilisel andmekandjal või posti teel 10 tööpäeva jooksul puurkaevu rajamise lõpetamisest alates. Taotleja saab puurkaevu parameetritega ning vee kvaliteediga tutvuda edaspidi keskkonnaregistris.

5. Edasine protsess sõltub puurkaevu või -augu kasutuse mahust:

Kui kasutusele võetakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusteatis koos selle juurde kuuluvate ehitusseadustiku § 127 lõikes 3 nimetatud dokumentide või informatsiooniga (keskkonnaregistri väljavõte või viide keskkonnaregistris olevatele puurkaevu või -augu andmetele; omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed; puurkaevu või -augu hooldusjuhend, teostusjoonis).
Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusloa taotlus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlusele tuleb lisada ka terviseameti nõusolek.
Kui rajatud puurkaevuga võetakse põhjavett rohkem kui 5 m³ ööpäevas, on lähtuvalt veeseadusest tegemist vee erikasutusega. Vee erikasutusloa nimetatud tegevuseks väljastab keskkonnaamet.

Puurkaevu andmete muutmine

Puurkaevude rajamist ning nende üle arvestuse pidamist reguleerivad õiguslikud alused on aastatega muutunud, millega seoses ei pruugi kajastuda kõikide puurkaevude andmed korrektselt ehitisregistris. Puurkaevude üle peab arvestust keskkonnaagentuur ning andmed on leitavad keskkonnaregistrist. Levinumad puurkaevude registriandmetega seotud vead ja võimalused nende lahendamiseks on:

Puurkaevu registrijärgne asukoht on vale. Andmete korrigeerimiseks tuleb esitada taotlus asukoha parandamiseks koos õigete koordinaatidega keskkonnaagentuurile aadressil [email protected].
Ekslikult on puurkaevule määratud 50 m sanitaarkaitseala, kuid tegelikult lähtuvalt veeseadusest võib puurkaevule moodustada hooldusala suurusega 10 m või on puurkaevule projekti järgi määratud teistsugune sanitaarkaitseala. Andmete korrigeerimiseks tuleb esitada põhjendatud taotlus (võimalusel koos kaevu ehitusprojekti või kaevu passiga) keskkonnaagentuurile aadressil [email protected].
Olemasoleva kaevu andmed ei kajastu keskkonnaregistris ning selle rajamise kohta puudub olemasolev dokumentatsioon. Kaevu on võimalik registrisse kanda läbi puurkaevu rekonstrueerimise protsessi.

Puukaevu konserveerimine

Kasutusest väljajääv puurkaev või -auk tuleb põhjavee edaspidise saastamise vältimiseks nõuetekohaselt konserveerida (sealjuures kinnise soojussüsteemi puuraugu konserveerimisel tuleb soojuskandevedelik soojuskontuurist eemaldada ja soojuskontuuri otsad sulgeda). Konserveerimisest tuleb (maa)omanikul või valdajal teavitada vallavalitsust ja keskkonnaametit kirjalikult 10 tööpäeva jooksul puurkaevu või -augu konserveerimise päevast alates. Konserveeritud puurkaevu või -augu kohta teeb keskkonnaamet keskkonnaregistris vastava märke.

Kui konserveeritud puurkaev soovitakse taas kasutusele võtta, korraldab puurkaevu omanik või valdaja eelnevalt selle puhastuspumpamise ja veeproovide võtmise. Enne kinnise soojussüsteemi puuraugu taas kasutusele võtmist tuleb ka kontrollida, kas soojuskontuur on töökorras.

Salvkaevu rajamine ja ümberehitamine

Salvkaevude rajamisel ja ümberehitamisel esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri ehitusteatis koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Enne salvkaevu rajamist ja ümberehitamist peab tööde teostaja tutvuma salvkaevu kavandatava asukohaga kohapeal ning määrama salvkaevu asukoha täpsed koordinaadid. Rajatav salvkaev peab vastama teatavatele nõuetele.

Salvkaevude kasutusele võtmiseks pärast rajamist ja ümberehitamist esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusteatis koos keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormiga. Vallavalitsus esitab ehitisregistris keskkonnaametile rajatud või ümberehitatud salvkaevu andmed kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet kontrollib, sisestab ja registreerib andmed keskkonnaregistris 10 tööpäeva jooksul andmete esitamisest.

Kaevu lammutamine

Kaevu omanik on lähtuvalt ehitusseadustikule kohustatud lammutama kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud salvkaevu, puurkaevu või -augu.

Kaevu lammutamiseks tuleb vallavalitsusele esitada läbi ehitisregistri ehitusteatis (ja nõuetekohane ehitusprojekt puurkaevu lammutamiseks, millele esitatud nõuetega saab tutvuda siin). Vallavalitsus esitab ehitusteatise koos ehitusprojektiga kooskõlastamiseks keskkonnaametile.

Kaevu lammutanud isik esitab vallavalitsusele lammutamise teatise (ja puurkaevu või -augu lammutamise aluseks olnud projekti). Teatis esitatakse 10 tööpäeva jooksul lammutamistööde lõpetamise päevast arvates.

Vallavalitsus teavitab seejärel lammutamisest keskkonnaametit ja kannab teatise andmed ehitisregistrisse. Lammutatud kaevu kohta tehakse ehitisregistris vastav märge. Keskkonnaamet korraldab kaevu lammutamise teatise andmete sisestamise keskkonnaregistrisse. Lammutatud kaevu kohta tehakse keskkonnaregistris vastav märge.

Reovee kogumismahuti paigaldamine

Reovee kogumismahuti paigaldamist kavandades tuleb arvestada järgnevaga:

1. Tagatud peab olema reovee kogumismahuti piisav kaugus hoonetest ja kaevudest. Reovee kogumismahuti kuja (raadiusega 5 m arvates väliskontuurist) kattumisel kaevu hooldus- või sanitaarkaitsealaga lähtuda rangemast nõudest. Näiteks 5 m kujaga kogumismahuti kavandamisel 10 m raadiusega hooldusalaga kaevu lähedusse peab tagama minimaalselt 10 m vahekaugus nende kahe objekti vahel.

2. Paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat, lekkekindlat, sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit, mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus.

3. Reovee kogumismahuti tühjenduskulude optimeerimiseks on soovitav võtta paigaldatava reovee kogumismahuti suuruse kavandamisel arvesse reovee ööpäevast vooluhulka ja purgimisteenust osutava veoki mahtu.

4. Mahutile peab olema tagatud aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutava veoki poolt. Mõistlik on kavandada kogumismahuti juurdepääsutee lähedusse. Paigaldatud reovee kogumismahuti tühjendamine tuleb tellida purgimisteenust osutavalt ettevõttelt, nõuetekohase purgimise tõenduseks on ettevõte kohustatud igakordsel teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale ka arve/kviitungi.

Omapuhasti asukoha kavandamine

Omapuhasti asukoha kavandamisel hajaasustuses tuleb arvestada järgnevaga:

1. Suubla valik ja nõuded – Puhastatud heitvee juhtimine sõltub kogusest ja asukohast: üle 1 m³ ööpäevas nõuab Keskkonnaameti luba, alla selle otsustab vald; maaparandussüsteemi eesvoolu juhtimiseks on vaja Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastust. Veekogusse juhtimine on lubatud vaid veeloa alusel ja vastavalt sanitaarkaitsealade nõuetele.

2. Pinnasesse immutamine – Võimalik sõltuvalt põhjavee kaitstusest (kaitsmata kuni 10 m³, kaitstud aladel kuni 50 m³ bioloogiliselt puhastatud reovett). Vajalik mõõta põhjavee kõrgeim tase ja tagada immutussügavus vähemalt 1,2 m. Vajadusel rajada tõstetud peenar. Eelistada hajutatud immutust.

3. Asukoha ja planeeringu tingimused – Puhasti peab asuma elamust vähemalt 10 m, kinnine mahuti vähemalt 5 m kaugusel, allatuult ning kaevudest ja põhjavee liikumissuunast allavoolu. Imbsüsteemi kuja (50 m) ei tohi kattuda kaevude hooldus- või sanitaarkaitsealadega. Kitsendused peavad mahtuma kinnistule või olema naabriga kirjalikult kooskõlastatud.

4. Ekspluatatsioon ja hooldus – Puhasti vajab regulaarset hooldust ja tühjendamist (1–2 korda aastas). Juurdepääs peab olema tagatud purgiveokile. Kõik hooldus- ja tühjendustööd tuleb dokumenteerida hoolduspäevikus, tõenduseks väljastatakse arve/kviitung. Soovitatav on projekteerija kaasamine, et leida lahendus, mis sobib konkreetse majapidamise olude ja kasutusintensiivsusega.