Lähisuhtevägivalla äratundmine
Lähisuhtevägivald võib avalduda erineval viisil. Sageli esineb see mitme vägivallavormi kombinatsioonina.
-
Füüsiline vägivald – valu tekitamine teisele inimesele (nt löömine, kägistamine, tõukamine või muu füüsiline rünne). Seda on sageli kõige lihtsam märgata.
-
Psühholoogiline vägivald – hirm vägivallatseja ees. Võib hõlmata alandamist, emotsionaalset väärkohtlemist, väärikuse õõnestamist ning katseid isoleerida ohvrit sõpradest, perest, koolist või töökohast.
-
Seksuaalne vägivald – soovimatu puudutamine, seksuaalse sisuga kõned või sõnumid, pornograafilise materjali pakkumine, seksi pealesurumine, vägistamiskatse või vägistamine.
-
Majanduslik vägivald – teise inimese rahalise sõltuvuse tekitamine. Näiteks ohvri sissetulekute kontrollimine, töö või hariduse keelamine või rahaliste vahendite piiramine.
Mida teha, kui märkad või koged lähisuhtevägivalda?
Kui oled vägivalla ohver või märkad, et keegi sinu lähedastest, tuttavatest või kogukonnas võib olla vägivalla all kannatamas, ära jää üksi. Vägivald ei ole kunagi ohvri süü ning abi on alati olemas. Oluline on murest teada anda ja otsida tuge – nii enda kui ka teiste turvalisuse nimel.
-
Hädaolukorras helista 112.
-
Kui ohvriks on laps või kahtlustad, et lapse elu või turvalisus võib olla ohus, pöördu viivitamatult lasteabitelefonile 116 111.
-
Kui oled ise vägivalla ohver, võid pöörduda ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja poole, kes aitab leida lahenduse ja vajaliku toe.
Kontakt ja lisainfo:
Carol Kirss
Laste heaolu spetsialist
Tallinna Ülikool, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse (kõrgharidus)
Merike Randma
Laste heaolu spetsialist
Tallinna Pedagoogiline Seminar, sotsiaalpedagoogika (kõrgharidus)
Seotud viited
Viimati uuendatud 25.09.2025
