Ehitusluba- ja teatis

Ehitusloa taotlemine

Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitusluba on nõutav ehitusseadustikus nimetatud juhtudel. Lisaks on omavalitsusel põhjendatud juhul õigus anda ehitusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta, mis ei sisaldu eelmainitud seadustikus.

Koos ehitusloa taotlusega esitatakse nõuetele vastav ehitusprojekt. Kui ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks on tehtud ekspertiis, esitatakse ekspertiisiakt.

Ehitusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse omavalitsusele digitaalselt ehitisregistri kaudu. Ehitusloa läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv, mille suurused on kehtestatud riigilõivuseadusega. Lõiv tuleb tasuda Hiiumaa Vallavalitusele.

Ehitusprojekt peab olema selline, et sellekohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele ning arvestaks sealhulgas ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust. Järgida tuleb majandus- ja taristuministri määrust, mis sätestab nõuded ehitusprojektile. Lisaks tuleb tõendada ehitusprojekti koostaja pädevust, vastavad kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega.

Ehitusteatise esitamine

Omavalitsust tuleb teavitada ehitusteatise esitamisega vähemalt kümme päeva enne ehitamisega alustamist digitaalselt ehitisregistri kaudu. Ehitusteatise esitamine on riigilõivu vaba.

Ehitusteatise esitamine on nõutav ehitusseadustikus nimetatud juhtudel. Samas on sätestatud juhud, millal tuleb koos ehitusteatisega esitada ka ehitusprojekt, mis peab vastama samadele nõuetele, kui ehitusloa kohustusliku ehitise ehitusprojektiga.

Ehitusprojekti nõudeid ei pea järgima sisekliima tagamiseta elamu abihoone (näiteks varjualuse) ehitusprojektis, kui ehitisealune pind on kuni 60 m² ja kõrgus kuni 5 m maapinnast.

Ehitisregister – kasulik tööriist, mitte vaenlane

Ehitisregister on riiklik veebipõhine infosüsteem, mille kaudu peetakse arvestust Eestis asuvate ehitiste ning ehitamisega seotud lubade, teadete ja dokumentide üle. Praktikas on see koht, kuhu on koondatud info selle kohta, mida, kuhu ja millise loa alusel on ehitatud. Registri kaudu on võimalik jälgida ehitise „elulugu“ – alates ehitusloa taotlemisest kuni kasutusloa väljastamiseni.

Paljudele kodanikele tundub Ehitisregister esmapilgul keeruline ja ametlik, kuid tegelikult on see igapäevaselt vajalik töövahend nii majaomanikule, korteriühistule kui ka kinnisvara ostjale/müüjale. Igaüks saab Ehitisregistrist vaadata oma kinnisvara andmeid ning kontrollida, kas hoone dokumentatsioon vastab tegelikule olukorrale.

Ehitisregistris hoitakse muu hulgas:

andmeid hoonete ja rajatiste kohta;
infot ehitus- ja kasutuslubade ning ehitusteatiste kohta;
ehitusprojekte ja muid tehnilisi dokumente;
kohaliku omavalitsuse menetlusi ja otsuseid.

Ehitisregister muutub oluliseks eelkõige, kui:

kavandad ehitustöid (uusehitised, olemasoleva laiendamine/ümberehitamine);
soovid teada ehitise andmeid sh tehnilisi;
ostad või müüd kinnisvara;
kindlustad kinnisvara;
ehitise seadustamisel.

Sellistes olukordades aitab Ehitisregister saada selguse, millised dokumendid ja andmed on olemas ja milliseid tuleks juurde vormistada.

Levinud hirmud ja müüdid Ehitisregistri kohta

„Ehitisregister on ainult ametnikele.“

Tegelikkuses on Ehitisregister mõeldud ka tavakodanikule. Suur osa andmetest on avalikud ning iga kinnisvara omanik saab sealt oma hoone kohta infot vaadata ja taotlusi esitada. Ametnikud kasutavad sama süsteemi oma igapäevatöös ja menetlustes.

„Kui ma Ehitisregistrit vaatan või midagi küsin, saan kohe trahvi.“

See on üks levinumaid hirme. Pelgalt andmete vaatamine või küsimuse esitamine ei too kaasa karistusi. Vastupidi – varakult asja uurimine aitab probleeme ennetada ja ehitusspetsialisti abil vajalikud dokumendid esitada ja andmed korda saada.

„Vanade majade puhul ei peagi kõik korras olema.“

Kuigi vanemate hoonete dokumentatsioon võib olla puudulik, ei tähenda see, et korda ei saaks luua. Ehitisregister ongi üks peamisi kohti, kust alustada olukorra selgitamist. Ehitiste müügi ja kindlustamise korral on oluline, et andmed registris vastaksid tegelikkusele.

„Ehitisregister on liiga keeruline, tavainimene ei saa hakkama.“

Esimesel kasutuskorral võib süsteem tunduda keerukas ja aega nõuda, kuid põhilised toimingud on loogilised. Vajadusel saab abi Ehitisregistri kasutustoelt või kohaliku omavalitsuse spetsialistilt. Sageli esitavad taotlusi ja dokumente kokkuleppel omanikuga projektide koostajad.

„Kui ma midagi ei ehita, ei ole Ehitisregister mulle vajalik.“

Ka siis, kui ehitustöid ei plaani, on Ehitisregister kasulik. See aitab kontrollida kinnisvara andmeid, valmistuda müügiks või vältida ootamatuid probleeme tulevikus.

Korduma kippuvad küsimused

Kas iga kodanik saab Ehitisregistrit kasutada?

Jah. Ehitisregistri üldinfo on avalik ja seda saab vaadata igaüks. Sisselogimine on vajalik siis, kui soovid esitada dokumente, algatada menetlust või näha detailsemaid andmeid.

Kas Ehitisregistri kasutamine on tasuline?

Ehitisregistri kasutamine ja andmete vaatamine on tasuta. Erinevaid taotlusi tehes tuleb tasuda riigilõiv. Tasulised on teenused, mis ei ole otseselt Ehitisregistriga seotud (nt ehitusprojekti koostamine või eksperthinnangud).

Mida teha, kui minu hoone andmed on valed või puudulikud?

See on üsna tavaline, eriti vanemate hoonete puhul. Andmete korrastamist saab alustada Ehitisregistri kaudu, esitades vastava taotluse või pöördudes kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialisti poole.

Kas kõik ehitustööd vajavad luba või teatist?

Ei. Väiksemad tööd (nt remont ilma kandekonstruktsioone muutmata) ja väikeehitiste püstitamine ei vaja üldjuhul luba ega teatist. Kahtluse korral on mõislik pöörduda kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialisti poole.

Miks pank, kindlustusettevõte või notar vaatavad Ehitisregistrit?

Ehitisregister on ametlik allikas, mis kinnitab, kas hoone on seaduslikult ehitatud ja kasutatav. Puudulikud andmed võivad tehingu venitada või seda hoopis takistada.

Kui puudub võimalus Ehitisregistrit kasutada või selle kaudu taotlust esitada?

Taotlusi ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse Hiiumaa Vallavalitsusele elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu. Kui taotlusi ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada Ehitisregistri kaudu, tuleb esitada need Hiiumaa Vallavalitsusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse.