Varjumine ja evakuatsioon

Siit leiad teavet selle kohta, kuidas käituda ohuolukorras, millised on varjumisvõimalused ning kuidas toimub evakuatsioon vajaduse korral. Tutvu juhistega, et olla paremini valmis ootamatuteks olukordadeks ja tagada enda ning oma lähedaste turvalisus.

Varjumine ja evakuatsioon

Varjumine on hädavajalik olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht sinu elule ja tervisele. See võib olla suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu olukord. Varjuda tuleks kõige lähemas ohutus kohas – see võib olla näiteks kodu, töökoht, keldriruum või mõni muu siseruum, mis pakub kaitset. Ohuolukorras on kõige olulisem kiirus, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on.

Evakuatsioon tähendab elanike viimist ohutusse piirkonda, kui viibimine senises elukeskkonnas ei ole enam turvaline. 

Varjumine tähendab inimeste elu ja tervise kaitsmiseks nende kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi. 

Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemne ilmastik, suur põleng, keemiarünnak, massirahutused jms korral. Erinevate ohtude puhul on ka käitumisjuhised erinevad, näiteks ekstreemsete ilmaolude korral piisab ka lihtsalt siseruumidesse minekust ja akende-uste sulgemisest. Seetõttu tuleb alati kuulata riigi antavaid juhiseid ning käituda vastavalt nendele.

Varjumiskohtadena eristatakse:

  • avalikke varjumiskohti – need on mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele vahetu ohu korral kiireks lühiajaliseks varjumiseks;

  • koduseid ehk konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskohti, nt keldrid;

  • varjumisruume – akendeta ruumid, näiteks vannituba

​​​​​Eluhoone kelder on esimene koht, kuhu kodus olev inimene saab vajadusel varjuda. Samas on kasulik teada, et parem varjumiskindlus on paneelmaja raudbetoonist maa all asuv kelder. Puidust majade või ühepereelamute korral on mõistlikum ohu korral liikuda ohutusse piirkonda, sest need hooned ei sobi varjumiseks.

Soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel.pdf | 416.98 KB | pdf

Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri. 

Eesti avalike varjumiskohtade nimekiri ja kaart

Hiiumaa vallas on kaks avalikku varjumiskohta:

  • Elamuskeskus Tuuletorn, Mäe tn 4, Käina alevik

  • Suuremõisa loss, Lossi tee 3, Suuremõisa küla

Varjumiskohad on märgistatud rahvusvahelise elanikkonnakaitse märgistusega (sinine kolmnurk oranžil taustal):

Varjumiskoha märgis

Evakuatsioon on inimeste elu ja tervise kaitseks nende ohtlikust kohast turvalisemasse paika suunamine või ümberpaigutamine.

Ulatuslik evakuatsioon võidakse välja kuulutada suure üleujutuse, tööstusõnnetuste, õhureostuse või sõjalise konflikti ohu korral. See tähendab tuhandete inimeste liikumist turvalisemasse kohta, et kaitsta nende elu ja tervist. 

Evakuatsiooni korral tuleb jälgida Päästeameti juhiseid, kes annab muuhulgas infot evakuatsioonikohtade asukoha kohta. 

Mõtle juba varakult osana omaenda ja pere kriisiplaanist läbi, kuidas pikaajalise kriisi korral toimida. Evakuatsioonikorralduse saabudes ei pruugi olla piisavalt aega, et kõiki vajalikke asju varuda. Kui on näha, et tekkimas on oht, et sinu kodukandist tuleb evakueeruda, tuleb esmatähtsad varud juba ise läbi mõelda ja kaasa võtta.

Kuidas evakuatsiooniks valmistuda?

  • Kui saabub korraldus evakueeruda, kindlasti tee seda!
  • Iseseisvalt evakueerumisel kasuta teid, mida ametlikult soovitatakse, sest need suunised põhinevad reaalse ohu hinnangul.
  • Veendu, et sul on ohualast väljaspool kuskil olla, näiteks suvilas, sugulaste või sõprade juures.
  • Evakueeruda tuleb varudega, mis tagavad vähemalt ühe ning ideaalis kolme päeva toiduvaru iga inimese kohta, vastavalt oma vajadustele. Eelista valmistoitu, mis on energia- ja kaloririkas. Arvesta, et evakuatsioonikohas pole toidu säilitamise ega valmistamise võimalusi.  Kaasas peavad kindlasti olema ka inimesele vajalikud retseptiravimid, dokumendid, sularaha, pangakaart ning mobiiltelefon koos laadijaga.   
  • Kui sul on ohupiirkonnas hoolekandeasutuses mõni lähedane, siis aita ka temal evakueeruda.

    Riigi organiseeritud evakuatsioonikoht on mõeldud eelkõige neile, kellel puudub alternatiivne elamiskoht või ajutine peatumispaik.

Soovituslikud vahendid evakuatsiooniks | 1.54 MB | pdf

"Ole valmis!" äpp aitab kriisiolukordadeks valmistuda. Rakenduse saab tasuta alla laadida:

Laadi alla Ole valmis äpp Google Play poest
Laadi alla AppStore'ist

Kontaktid ja lisainfo

Niels-Peter Rattiste

Kriisivalmiduse spetsialist

Hiiumaa Ametikool, puitehitiste restauraator (kutseharidus)

Viimati uuendatud 07.04.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?