Sünni registreerimine
Lapse sünni saab registreerida e-rahvastikuregistri kaudu (kui laps on sündinud Eesti sünnitushaiglas ja lapsele on antud isikukood) või vajadusel avalduse alusel paberkandjal vallavalitsus (sünni registreerib lapse ema elukohajärgne omavalitsus).
Sünni registreerimiseks peab lapse seaduslik esindaja esitama sellekohase avalduse ühe kuu jooksul alates lapse sündimise päevast. Sünni registreerib perekonnaseisuasutus 7 tööpäeva jooksul pärast sünni registreerimise avalduse kättesaamist. Kui lapse sünni registreerimise avaldust ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik õigeaegselt esitada, tuleb sellest teavitada seda perekonnaseisuasutust. Tähtaega saab pikendada kuni kahe kuuni alates lapse sündimise päevast.
Lapse sündi ei registreerita Eestis, kui sünd on välisriigis juba registreeritud. Loe lapse sünni registreerimisest välisriigis siit.
SÜNNITOETUSE TAOTLEMINE
Mida tähendab isaduse omaksvõtt?
Isaduse kinnitamiseks on vajalik isaduse omaksvõtu avaldus, mida võib esitada lapse sünni registreerimisel või hiljem. Kui lapse vanemad on omavahel abielus, siis isaduse omaksvõtu avaldust sünni registreerimisel esitama ei pea. Kui avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, saab seda erandjuhul teha ka raseduse ajal. Sellisel juhul tuleb avaldus Eestis olles esitada perekonnaseisuasutusele. Välisriigis võib avalduse esitada Eesti konsulaarasutuses, kes saadab selle Eesti perekonnaseisuasutusele, kus lapse ema annab isaduse omaksvõtule oma nõusoleku.
Lapsele nime andmine
Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. E-rahvastikuregistrist on võimalik enne lapse sünni registreerimist saada infot, kas valitud eesnimi vastab nimeseaduse nõuetele. Kui on tegemist tavapärase eesnimega, antakse vastus e-rahvastikuregistris kiiresti. Muul juhul saadetakse eesnimi hindamiseks perekonnaseisuametnikule ja vastusega saate tutvuda mõne päeva pärast e-rahvastikuregistri töölaual. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, otsustab lapse nime eestkosteasutus.
Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.
Kontakt ja lisainfo:
Riina Lilleõis
Rahvastikuregistri- ja perekonnaseisutoimingute spetsialist
Tallinna Polütehniline Instituut (TalTech), teeninduse ökonoomika ja juhtimine (kõrgharidus)
Anett Rajang
Dokumendihaldus- ja perekonnaseisutoimingute spetsialist
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, optomeetria (rakenduskõrgharidus)
Viimati uuendatud 06.11.2025
