Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse seadusega kehtestatud nõuetest, mis tagavad kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise. Kui alal on kehtiv planeering, tuleb arvestada ka planeeringulahendust. Samuti võetakse arvesse kinnisasja omaniku õigusi ning avalikke huve.
Alates 2024. aastast on kasutusel menetluskeskkond minu.kataster.ee, kus maaomanik saab e-teeninduse kaudu alustada maatoiminguid, näiteks:
-
kinnisasja jagamine või liitmine,
-
maaüksuse piiride muutmine,
-
taotluse esitamine piiritähiste taastamiseks maastikul,
-
piiripunkti kindlakstegemiseks või maaüksuse üle mõõdistamiseks.
Lisaks on keskkonnas kättesaadavad juhendmaterjalid ja vajalik info. Maa- ja Ruumiameti kodulehelt leiab ka ülevaatliku juhendi „Maaomaniku meelespea“, kus on selgitatud erinevad maatoimingud.
Katastrimõõdistamise töid saab tellida ainult litsentseeritud maamõõtjalt. Andmed tegevuslitsentsi omavate maamõõtjate kohta on leitav minu.kataster.ee lehel.
Katastriüksuse jagamine tähendab ühe olemasoleva katastriüksuse eraldamist mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks).
Alates 2024. aastast toimub katastriüksuse jagamise menetluse algatamine maaomaniku poolt digitaalses menetluskeskkonnas minu.kataster.ee.
Jagamiseks tuleb maaomanikul tellida katastriüksuse moodustamise ja mõõdistamise tööd litsentseeritud maakorraldustööde maamõõtjalt. Maamõõtja viib läbi mõõdistamise ja edastab andmed katastripidajale.
Tegevuslitsentsiga maamõõtjate kontaktandmed on kättesaadavad siit.
Oluline teada:
-
Kui katastriüksuse jagamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise kohustust, kohaldatakse maakorraldusseadust.
-
Kui jagatav katastriüksus asub detailplaneeringu kohustusega alal, võib kohalduda planeerimisseadus.
-
Kui jagamine on seotud katastriüksusel asuva hoone või hoonete reaalosadeks jaotamisega, tuleb arvestada, et hoone saab jagada reaalosadeks ainult juhul, kui iga osa on iseseisvalt kasutatav ning vastab kehtivatele tuleohutusnõuetele.
Katastriüksuste liitmine tähendab mitme külgneva katastriüksuse ühendamist üheks uueks katastriüksuseks.
Kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, tuleb need enne liitmist viia ühte ja samasse registriossa.
Alates 2024. aastast saab katastriüksuste liitmise menetlust algatada menetluskeskkonnas minu.kataster.ee.
Liitmise jaoks peab maaomanik tellima katastriüksuse moodustamise ja mõõdistamise tööd litsentseeritud maakorraldustööde maamõõtjalt. Maamõõtja teostab mõõdistamise ning edastab andmed katastripidajale.
Tegevuslitsentsiga maamõõtjate kontaktandmed on kättesaadavad siit.
Katastriüksuse piiride muutmine tähendab kõrvuti asetsevate katastriüksuste piirijoone ümberpaigutamist. Selle tulemusel tekivad olemasolevatest katastriüksustest uute piiridega katastriüksused.
Kinnisasjade osade vahetamine on maakorraldustoiming, mille käigus kaks või enam külgnevat kinnisasja annavad teineteisele osa oma maast. Vahetamise eesmärk on peamiselt maakasutuse korrastamine, arvestades looduslikke piire ja tegelikku valdust. Vahetamise käigus ei moodustata iseseisvaid kinnisasju.
Nii piiride muutmist kui ka kinnisasjade osade vahetamist saab algatada digitaalses menetluskeskkonnas minu.kataster.ee.
Aadressitoimingud hõlmavad koha-aadressi määramist, muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Aadressi määramise peamine eesmärk on tagada, et objekt oleks üheselt leitav ning elutähtsad teenused (näiteks kiirabi, politsei ja päästeteenistus) jõuaksid kriisiolukorras kiiresti kohale. Aadresside korrastamise käigus hinnatakse üle olemasolevad koha-aadressid ning vajadusel määratakse uued või muudetakse seniseid.
Katastriüksuse lähiaadressi muutmiseks või teiste aadressiga seotud küsimuste korral tuleb pöörduda Hiiumaa Vallavalitsuse maaspetsialisti poole või saata avaldus e-posti aadressile [email protected]. Maaomaniku avalduses peab olema selgelt kirjas aadressi muutmise põhjendus.
Koha-aadressidele esitatavad nõuded on toodud aadressiandmete süsteemis.
Ruumiandmete seaduse kohaselt teeb aadressitoiminguid ja vastavaid otsuseid koha-aadressi määraja omal algatusel. Kohalik omavalitsus võib aadressitoimingud algatada ka:
-
riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse taotluse alusel,
-
füüsilise või juriidilise isiku taotluse alusel.
Eraomandis oleva aadressiobjekti puhul teavitatakse omanikku koha-aadressi määramise või muutmise kavatsusest ning küsitakse tema arvamust. Omanik peab esitama kirjaliku arvamuse 15 päeva jooksul teate kättesaamisest. Kui arvamust tähtajaks ei esitata, loetakse, et omanik on koha-aadressi määramise või muutmisega nõus.
Omaniku arvamust ei küsita juhul, kui see on juba üheselt tuvastatav aadressitoimingute menetlusdokumentidest.
Katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega seotud küsimustes tuleb pöörduda Hiiumaa Vallavalitsuse maaspetsialisti poole või saata vastav avaldus e-posti aadressile [email protected].
Maaomaniku avalduses peab olema selgelt kirjas sihtotstarbe muutmise põhjendus.
Sihtotstarbe määramisel lähtutakse järgmisest:
-
maaüksuse tegelik ja õiguspärane kasutus,
-
kehtiv üldplaneering,
-
ehitis- või kasutusluba,
-
kehtestatud detailplaneering.
Eraomandis oleva kinnisasjaga piirnevat maad, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, saab teatud tingimustel erastada ja liita olemasoleva kinnisasjaga.
Vallavalitsus võib sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse algatada omal algatusel ja eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, kui viimane leiab, et tema kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.
Liitmiseks sobivaks maaks loetakse riba-, siilu-, kiilu- või muu ebakorrapärase kujuga maatükk, millel puudub iseseisev kasutusvõimalus ning mis on tekkinud maareformi käigus või sellele järgnevalt näiteks:
-
kinnisasja piiriks määratud situatsioonielemendi asukoha muutumise tõttu maastikul;
-
olukorras, kus kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee vaheline maatükk ei ole tee omaniku või valdaja hinnangul otstarbekas lugeda teemaa hulka;
-
juhul, kui enne „Maareformi seaduse muutmise seaduse“ jõustumist kehtestatud detailplaneeringu alusel rajatav või olemasolev ehitis paikneb osaliselt nii eraomandis oleval kinnisasjal kui ka sellega piirneval maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal;
-
muudel sarnastel juhtudel.
Kontakt ja lisainfo:
Pilvi Post
Maa- ja ehitusspetsialist
Emmaste maatoimingud ja avalikud teed; Emmaste, Käina sh Kassari ehitus; Emmaste, Käina, Kõrgessaare hajaasustuse programm
Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomia (kõrgharidus)
Emmaste maatoimingud ja avalikud teed; Emmaste, Käina sh Kassari ehitus; Emmaste, Käina, Kõrgessaare hajaasustuse programm
Merilin Kaevandes
Maaspetsialist
Käina ja Pühalepa maatoimingud ja avalikud teed, maamaks. Tööaeg E-N.
Tallinna Majanduskool, raamatupidamine (rakenduskõrgharidus)
Käina ja Pühalepa maatoimingud ja avalikud teed, maamaks. Tööaeg E-N.
Evely Kaibald
Maaspetsialist
Kõrgessaare ja Kärdla maatoimingud, avalikud teed. Tööaeg E-N.
Tallinna 6. Õhtukeskkool (keskharidus)
Kõrgessaare ja Kärdla maatoimingud, avalikud teed. Tööaeg E-N.
Viimati uuendatud 24.09.2025
