Palade Loodushariduskeskus ei tekkinud juhuslikult. See sündis õigel ajal ja õigete inimeste toel. Karin töötas tol ajal Palade koolis õpetajana ning samas olid olemas ka sobivad ruumid, nii hakkas kasvama idee kohast, kus kohtuvad noored ja loodus.
Alguses oli see mõte väike. Täna on sellest saanud palju enamat. Aastate jooksul on keskus kasvanud suureks ja mitmekülgseks – lisandunud on Soera Talumuuseum, Väike Taibu Teadusklubi, pärandkultuuri hoidmine, kontserdid, laagrid jne.
Karin ise ütleb, et kõige suuremat uhkust tunneb ta teaduskooli „Väike taibu“ üle – see on saanud keskuse tõeliseks lipulaevaks. Samuti on tema südameasjadeks kivimite õppehoone ning Orjaku linnuvaatlustorn, mis sai uue elu ja töötab taas.
Kõige olulisemaks peab Karin siiski tööd lastega. „Lapsed on väga olulised,“ ütleb ta ja see mõte on kandnud kogu tema tööd läbi aastate.
Oma teekonnal ei ole ta olnud üksi. Karin tänab südamest kõiki, kes on sellel teel kaasas olnud – Marge Filipenkot, oma elukaaslast Tiit Leitot, Palade kooli, Antti Leigrit ning paljusid sõpru ja toetajaid. „Üksi ei tee siin maailmas midagi,“ ütleb ta.
Täna annab Karin teatepulga edasi: „See ei ole kerge ja raske on lahti lasta millestki, mille oled ise loonud ja kasvatanud,“ ütleb Karin. Kuid samas jääb teadmine, et loodud väärtus elab edasi.
Edasi viib Karinit ikka sama, mis on teda alati kandnud – loodus. Rohkem vaikust, rahu ja aega sellele, mis on päriselt oluline.
Aitäh Sulle, Karin, pühendumuse, hoolivuse ja aastatepikkuse töö eest.
