Ära toida linna sattunud metsloomi!  

21.10.2025 | 10:44

Kärdla linnapildis on jätkuvalt märgata rebaseid. Üldjuhul rebased linnas probleeme ei tekita. Probleemiks kujuneb linnas aga rebane, kes on muutunud julgeks, harjunud inimestega ja oskab oodata nendelt toidupalukesi.    

Tiheasustuses on kinnine komposter kohustuslik just linnas tegutsevate loomade tõttu. Siiski on Kärdlas paljudel majapidamistel lahtised komposteerimiskohad, milles leidub nii mõndagi rebasele meelepärast. Juhul kui elate tiheasustusest väljaspool ning teil on probleeme õue kippuvate metsloomadega, siis soovitame ka seal kasutada kinnist komposteerimiskohta. Julge rebasepoeg püüab inimeste pilke ning kahjuks pahaaimamatult jagatakse loomale ka söögipoolist. Palume tungivalt sellist tegevust vältida! Rebasekutsika toitmisega teeb inimene talle karuteene. Kutsikas harjub toitmisega ning ei pruugi enam hiljem iseseisva eluga hakkama saada. 

Terve looma ellu, kes ei ole hädas, ei tohi inimene sekkuda. Kärdla linnas on kahjuks mitmeid rebaseid, kes on oma elupaigaks valinud linna territooriumi ning väga julgelt siin ka toimetavad. Ei ole harvad juhused, kus rebane järgneb ratturile lootuses süüa saada ning olukorrad, kus rebane end kellegi õue peal aega veetes hästi tunneb.    

Kui metsloom kinni püüda ja ümber asustada, siis satub ta võõrasse keskkonda, teiste loomade territooriumile, kus ta ei pruugi hakkama saada või siis viiakse lihtsalt üks probleem teise kohta. Kärdla on tiheasustusalana piirkond, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik ning seda ei käsitleta jahimaana. Rebane on aga jahiuluk ja tema küttimist reguleerib jahiseadus. Inimese sekkumine metslooma ellu võib saada talle saatuslikuks.    

Millal alustada lindude talvist toitmist? 

Esimesed külmakraadid sügisel ajendavad paljusid inimesi aia- ja veelinde toitma. Tegemist on aga kriitilise ajaga, mil lindude toitmisega võime hoopis neile karuteene teha. Nimelt annab toidunappus ning päeva lühenemine linnule signaali, et aeg on rändele asuda. Inimene aga, kes linnule toitu pakub, annab talle hoopis märguande, et toitu on piisavalt ning rändega pole kiiret. Vaatamata sellele, et rändlinnud suudavad pehmema talve üle elada, siis paksu lumekatte ning krõbedate miinuskraadide ajal jäävad nad siiski hätta ja võivad lausa hukkuda. Seega on oluline jälgida et toitmisega liiga varakult ei alustataks ning kui otsustatakse väiksemaid aialinde toita, siis tehtaks seda terve külmaperioodi vältel. Kindlasti tuleb jälgida, et toitmine oleks selliselt korraldatud, et ligipääs on vaid nendele lindudele, kellele see ettenähtud on. 

Mida silmas pidada?   

  • Ära püüa läheneda metsloomale, isegi kui tegemist on armsa loomapojaga;
  • ära paku linnaloomadele toitu – nii linnas kui linna ümbritsevatel rohealadel on piisavalt toiduallikaid ning lisatoitu metsloomad ei vaja;
  • hoiusta biojäätmeid kinnises komposteris või konteineris ning ära jäta lemmiklooma toitu õue. Muidu võib lihtsasti kättesaadav toit meelitada metslooma koduõuele;
  • piira ligipääs või kata kinni kõik paigad ja avaused, mida metsloomad võivad varje- või pesitsuspaigana kasutada (nt terrassi- või räästaalune);  
  • kui märkad vigastatud või tõsiselt abitus olukorras metslooma, võta ühendust riigiinfo telefonil 1247. 

Katrin Post

Keskkonnaspetsialist

open graph imagesearch block image