Päev tõi kokku kaks vaatenurka: HIIG+ auditooriumis arutlesid õpetajad ja haridusvaldkonna tegijad, Kärdla Kultuurikeskuse maailmakohvikus kujundasid oma sõnumeid noored. Hiljem jõudsid noorte mõtted õpetajateni.
Kohtumise eesmärk oli leida suurem ühisosa noorte ootuste ja haridustöötajate panuse, eesmärkide ning väljakutsete vahel.
„Hea haridus sünnib koostöös. Kui kuulame võrdselt nii noorte kogemusi ja ootusi kui ka õpetajate teadmisi ja igapäevast praktikat, saame luua lahendusi, mis toetavad päriselt nii õppimist kui ka õpetamist,“ ütles abivallavanem Liisi Mäeumbaed.
Millist tuge vajab tänane õppija?
Haridusfoorumi päev algas Hiiumaa hariduse 2026/27. õppeaasta suundade käsitlemisega. Seejärel pöörati pilk tulevikuootustele, teismeliste mõttemaailmale ning õppimist toetavatele suhetele.
Ettevõtja ja tehnoloogiaidu mentor Aleksander Gansen rääkis ettekandes „Tuleviku tegija tänases koolis“, kuidas valmistada noori ette kiiresti muutuvas maailmas toimetulekuks ning toetada nende kujunemist ettevõtlikeks kodanikeks.
Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro selgitas ettekandes „#mis sul viga on, teismeline?“, et noorte mässumeelsus ja protestivaim on loomulik osa arengust. Ta rõhutas, et liigse kontrolli asemel vajab noor tuge oma iseseisvusele ning eelkõige soojust ja hoolimist.
Koolipsühholoog Iris Degtjov rääkis ettekandes „Õppimise nähtamatu vundament“ suhete ja enesetõhususe mõjust õppimisele. Uuringutele tuginedes tõi ta õppimist enim mõjutavate teguritena esile õpetaja usu oma võimesse õpilase õppimist toetada, õpilase ootused oma tulemustele ja oskuse eesmärke seada ning õpetaja võime hinnata õpilase saavutustaset ja õpivajadusi.
Päeva juhtis MTÜ Eesti Koolijuhtide Ühenduse tegevjuht Aule Kink.
Noored soovivad usaldust, selgust ja võimalust kaasa rääkida
Samal ajal kogunesid noored Kärdla Kultuurikeskuses maailmakohvikusse. Seal said nad omavahel arutada koolielu, õppimise ja täiskasvanutega suhtlemise üle ning sõnastada oma ootused.
Viies arutelulauas otsiti vastuseid küsimustele, milleks on päriselt vaja karjääriõpet, kas huviringis õpitu võiks koolis arvesse minna ja millises koolis noored õppida tahavad. Samuti arutleti selle üle, kas tehisintellekt võtab inimestelt mõtlemise ära. Teema „#MisSulVigaOnTäiskasvanud?“ suunas tähelepanu noorte ja täiskasvanute vastastikusele mõistmisele.
Maailmakohvikus osales kokku 106 noort inimest. 9.klasside õpilased kõikidest Hiiumaa põhikoolidest ja 10.klassi õpilased HIIG+ist .
Arutelude kokkuvõtted koondanud NGTS-i noorte heaolu spetsialisti Kaie Pranno sõnul tõusid esile soov suurema usalduse ja lugupidava suhtluse järele ning vajadus mõistlikuma õppekoormuse ja selgemate koolireeglite järele.
Noored kirjeldasid olukordi, kus ühele päevale kuhjuvad hindelised tööd, kodutööde ootused jäävad ebaselgeks ning õppimine toimub puhke- ja uneaja arvelt. Lahendustena pakuti kuni kahte hindelist tööd päevas, selgemaid ülesannete juhiseid ning selliste esmaspäevaste kodutööde vältimist, mis nõuavad õppimist nädalavahetusel. Samuti sooviti ühtsemaid hinnete parandamise võimalusi.
Õppetöö võiks noorte hinnangul olla praktilisem ja mitmekesisem. Rohkem sooviti kaasa rääkida tunniplaani, kooliürituste ja söökla menüü kujundamisel. Täiskasvanutelt oodati lõpuni kuulamist, võrdset kohtlemist ning valmisolekut oma otsuseid põhjendada.
Õppimine toimub ka väljaspool klassiruumi
Karjääriõppes pidasid noored oluliseks praktiliste oskuste omandamist ja töövarjutamise võimalusi, sealhulgas väljaspool Hiiumaad. Samuti sooviti, et koolis arvestataks rohkem huvihariduses, spordis ja noorsootöös omandatud teadmiste ning oskustega.
Tehisintellekti nähti kasuliku õpiabina, kuid selle kõrval teadvustati ohtu, et liigne toetumine tehnoloogiale võib vähendada iseseisvat mõtlemist. Kasutuspiirangute vajalikkuses olid noorte arvamused erinevad.
Kõiki teemasid läbis ootus, et noorte ettepanekuid võetaks tõsiselt ning neile selgitataks, kuidas nende mõtted kooli otsustes kajastuvad.
Eraldi aruteludest ühise vestluseni
Päeva teises pooles tutvustasid noorte arutelulaudade juhid maailmakohvikus kõlanud mõtteid haridusfoorumil osalenud õpetajatele ja teistele haridusvaldkonna tegijatele. Nii jõudsid ühisesse vestlusse noorte konkreetsed kogemused ja ettepanekud alates õppekoormusest kuni võimaluseni koolielu kujundamisel kaasa rääkida.
Päeva jätkas paneeldiskussioon „Kui ehitame sildu koos“. Noorte sõnumid andsid arutelule praktilise lähtekoha: kuidas siduda täiskasvanute ootused noorte vajadustega ning luua rohkem ruumi vastastikuseks kuulamiseks ja mõistmiseks.
Kuidas mõtetega edasi minna?
Maailmakohviku kokkuvõtted pakuvad koolidele sisendit, mille juurde koos õpilastega tagasi tulla. Noorte jaoks on oluline saada tagasisidet ka siis, kui kõiki ettepanekuid ei saa ellu viia: mida on võimalik muuta, mis vajab pikemat arutelu ning millised on otsuste põhjused. Just selles saab ühine arutelu jätkuda ka pärast foorumipäeva.
