Aasta tagasi alustas Hiiumaal tööd Laste ja Perede Tugiteenuste Keskus, mille eesmärk on tuua laste ja perede toetamiseks vajalik abi ühe katuse alla. Selle ajaga on keskus üles ehitanud meeskonna, loonud koostöösuhted ning jõudnud üha rohkemate peredeni. Keskuse juht Triin Rajang räägib, mis on esimesel aastal õnnestunud, millised on suurimad väljakutsed ning miks tasub abi otsida pigem varem kui hiljem.
Triin Rajang kirjeldab esimest aastat kui väga intensiivset ja mitmekülgset aega. „Ühelt poolt oleme üles ehitanud täiesti uut keskust – värvanud inimesi, loonud süsteeme ja suhteid erinevate koostööpartneritega ning püüdnud luua kontakti laste ja peredega. Teiselt poolt oleme pidanud jätkama juba toimivaid ja väga olulisi tugiteenuseid,“ ütleb ta.
Tema sõnul on keskuse nimi aasta jooksul kogukonnas üha tuttavamaks saanud, kuid samas on veel palju teha, et iga hiidlane teaks, millist tuge on võimalik sealt saada. Suurimaks väljakutseks peabki Rajang uue organisatsiooni käivitamist. „Iga meeskond vajab kokku sulamise aega, iga süsteem vajab läbi proovimist ja iga koostöösuhe vajab aega settimiseks,“ kirjeldab ta. „Meil on õnnestunud arvestatav osa töökohtadest täita ning pakkuda kvaliteetseid teenuseid,“ märgib Rajang. Samas on vajadus spetsialistide järele jätkuvalt suur ning värbamine käib pidevalt edasi.
Lisaks igapäevasele nõustamis- ja tugiteenuste pakkumisele on keskus pannud rõhku ka vanemaharidusele. Aasta jooksul on toimunud vestlusõhtud, käivitunud Triple P Beebi vanemlusprogramm ning juhtumipõhised nõustamised ja vestlused peredega. Vahetult enne keskuse esimest sünnipäeva korraldati ka heaolukonverents, mis sai osalejatelt positiivset tagasisidet.
Üks koht, kust abi leida
Keskuse loomise peamine eesmärk oli koondada laste ja perede heaoluga seotud teenused ühte kohta. „Soovime, et abi oleks lihtsamini leitav ja paremini koordineeritud. Samuti on oluline, et spetsialistid saaksid keskenduda oma erialale ja teha koostööd,“ selgitab Rajang.
Täna pakub keskus nii sotsiaal- kui haridusvaldkonna teenuseid – alates tugiisiku- ja lapsehoiuteenusest kuni psühholoogilise nõustamise ja loovteraapiani. Abi on võimalik saada nii lasteaias või koolis kui ka otse keskuse poole pöördudes.
Hariduse tugiteenuseid pakutaksegi täna peamiselt läbi koolide ja lasteaedade (näiteks psühholoogi, logopeedi või sotsiaalpedagoogi teenus). Spetsialistid on igapäevaselt kohal koolides ja lasteaedades, mis aitab peredeni jõuda varakult ja märkamatult. „Usun, et meie koostöö haridusasutustega on hea. Tähtis on omavaheline suhtlus ning seda praktiseerime väga tihedalt,“ ütleb Rajang.
Psühholoogilist nõustamist (sh psühholoogi teenus, loovteraapia, kognitiivse võimekuse hindamine ja vanemluse nõustamine) on võimalik nii lastel kui vanematel ka otse keskuse poole pöördudes saada. Lisaks on keskuse poole oodatud pöörduma kõik noored vanuses 13-29, kes tahaksid tööle või õppima minna/abi enda eesmärkide seadmisel/infot erinevate võimaluste kohta Eestis ja välismaal - noorte heaoluspetsialist on nendes küsimustes toeks.
Suurim vajadus on jätkuvalt logopeedide järele
Kõige suurem vajadus on jätkuvalt logopeedi teenuse järele. Samas rõhutab Rajang, et alati tasub vaadata, milline tugi lapsele kõige paremini sobib. „Kas tegemist on alati logopeedi vajadusega või saab paremaid tulemusi hoopis eripedagoogi abiga?“ toob ta näite.
Positiivse üllatusena toob ta välja loovteraapia hea vastuvõtu, mis pakub alternatiivi tavapärasele nõustamisele. Ning jällegi tasub võrgustikuga uurida, kas last toetab hetkel paremini teraapia või hoopis sotsiaalpedagoogi teenus?
Tugi ka noortele, kes otsivad oma teed
Lisaks toetatakse keskuse kaudu ka noori, kes ei õpi ega tööta või on selles olukorras riskis. Noortegarantii tugisüsteemi (NGTS) kaudu aidatakse 16-29-aastastel noortel leida tee tagasi haridusse või tööturule, pakkudes nii nõustamist kui praktilist tuge.
NGTS on oma olemuselt väga mitmekülgne- selle raames on võimalik saada noorel ja perel nõustamist, noorte heaolu spetsialist toetab sind asjaajamises või suhtluses asutustega, toetus tööandjatega suhtlusel jne. Lisaks on noorte heaolu spetsialist väärtuslik lisaressurss võrgustikutöös laste heaolu ennetusvaldkonnas.
Abi küsimine on tugevuse märk
Kuigi keskus on aastaga jõudnud paljudeni, ei pruugi kõik abivajajad siiski ise abi otsida. Seetõttu peetakse oluliseks teavitustööd ja julgustamist. „Oleme püüdnud levitada sõnumit, et abi küsimine ei ole häbiasi. Vastupidi – see näitab pere tugevust ja soovi olukorda parandada,“ rõhutab Rajang. Ta julgustab kõiki kasvõi telefonikõnega keskuse poole pöörduma. Haridusevaldkonna küsimustes (ka toevajadus hariduses) tasub alati pöörduda kõigepealt klassijuhataja või kooli/lasteaia tugiteenuste koordineerija poole ning sealt kaudu saavad kaasatud ka juba tugispetsialistid. Samuti võib keskusesse alati helistada või kirjutada vanemluse küsimustes ning koos perega püütakse leida sobiv lahendus.
Kokkuvõtvalt on Rajangu sõnum on lihtne: „Pigem pöördu varem kui liiga hilja.“
Hiiumaa Laste ja Perede Tugiteenuste Keskus on Hiiumaa Vallavalitsuse hallatav asutus, mille eesmärk on toetada laste turvalist kasvukeskkonda ning igakülgset arengut. Keskus koondab laste ja perede tugiteenused ühte kohta.
Keskuses töötavad täna psühholoogilised nõustajad, psühholoogid, loovterapeut, sotsiaalpedagoog, logopeed ja logopeedi assistent, noorte heaolu spetsialist, lapsehoidjad ja tugiisikud.
Teenused on Hiiumaa valla lastele ja peredele tasuta.
Kuidas ühendust võtta?
Helista telefonil 5346 4706, kirjuta e-postil [email protected] , loe lisaks keskuse kodulehelt https://tugiteenused.hiiumaa.ee/kontakt või facebook.com/hiiumaatugiteenused/
