Ehitusteatise kehtivusaeg pikeneb
Ehitusteatise alusel saadud ehitusõigus kehtib nüüd neli aastat. Varem võis ehitusteatise alusel teha ehitustöid kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või teatise heakskiitmisest.
Ajutise ehitise püstitamise erisus
Ajutist ehitist võib nüüd püstitada ka juhul, kui ajutise ehitise kasutusotstarve ei vasta üldplaneeringu juhtotstarbele, katastriüksuse sihtotstarbele või detailplaneeringuga määratud krundi kasutamise sihtotstarbele ning tagatud on planeeringu terviklahenduse elluviidavus ja juhtotstarve jääb valdavaks. Muudatuse eesmärk on võimaldada ulatuslikumat maa nn vahekasutust.
Mitu ehitist, üks kasutusluba
Enam ei pea esitama kasutusloa taotlust iga ehitusloaga hõlmatud hoone kohta eraldi. Väga mahukate, mitmekümneid ehitisi hõlmavate menetluste puhul on eraldi kasutusloa taotluste esitamine ja lubade väljaandmine koormav.
Projekteerimistingimustega saab täpsustada ehitisealust pinda ja kõrgust
Edaspidi on võimalik projekteerimistingimustega täpsustada lisaks detailplaneeringus sätestatud hoonestusalale ka ehitisealust pinda ning senise 10% asemel saab nimetatud tingimusi täpsustada kuni 15% ulatuses esialgsest lahendusest. Samuti on edaspidi võimalik projekteerimistingimustega täpsustada ehitise kõrgust senise 10% asemel sõltuvalt ehitise kõrgusest kuni kolm meetrit või 15% esialgsest lahendusest. Sellega tagatakse laiendamise teel korruse lisamise võimalus üksik- ja paariselamutel ning korterelamutel, kus see varasemalt võimalik polnud.
Alla 20-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga hooned on vabaehituse all
Edaspidi on kõik alla 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ja alla viie meetri kõrgused hooned loa ja teavituskohustuseta. Seega, edaspidi kõik alla 20 ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga hooned kuuluvad nn vabaehituse alla.
Vana hoone seadustamine
Kui hoone on ehitatud enne 2015. aastat, piisab ehitise ohutuse ja olemasolu tõendamisest. Enne 22.07.1995 ehitatud hooned loetakse õiguspäraseks ja kantakse andmete alusel registrisse. Varem nõutud 500‑eurone riigilõiv kaob.
Enne seaduse muutmist
- Enne 2015. aastat ehitatud hoonete seadustamine oli keerukas. Tavaliselt nõuti ehitusloa või ehitusteatise puudumise tagantjärele menetlemist, mis tähendas projekte, kooskõlastusi ja sageli ka detailplaneeringu muutmist.
- Enne 22.07.1995 ehitatud hooned ei olnud automaatselt õiguspärased. Omanik pidi esitama täiendavaid dokumente, mis tõendaksid ehitise rajamise õiguspärasust või selle vastavust toonastele nõuetele.
- Riigilõiv 500 eurot oli kohustuslik. Seadustamata hoone registrisse kandmine või ehitise seadustamise menetlus oli tasuline – riigilõiv oli 500 €, mis tegi protsessi kulukaks.
Pärast seaduse muutmist (alates 1. augustist 2026)
Enne 2015. aastat ehitatud hoone seadustamiseks piisab nüüd kahest asjast: ehitise olemasolu tõendamine (nt mõõdistus, fotod, varasemad dokumendid) ja ehitise ohutuse tõendamine (nt eksperthinnang, audit) Ei nõuta enam tagantjärele ehitusluba ega detailplaneeringu muutmist, kui hoone vastab ohutusnõuetele.
- Enne 22.07.1995 ehitatud hooned loetakse automaatselt õiguspäraseks. Need kantakse ehitisregistrisse esitatud andmete alusel, ilma täiendavate menetluste ja kooskõlastusteta.
- Riigilõiv kaob. Seadustamata hoonete registrisse kandmine on tasuta, mis vähendab omanike kulusid ja soodustab registri korrastamist.
Kui teil tekib küsimusi või vajate lisainfot, võtke ühendust oma piirkonna ehitusspetsialistiga.
Maiken Lukas
Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
[email protected]
5191 7709
Kõrgessaare ehitus, Kõrgessaare ja Kärdla detailplaneeringud
Hector Otero Jimenez
Ehitusspetsialist
[email protected]
5363 3373
Pühalepa ehitus, Pühalepa hajaasustuse programm
Pilvi Post
Maa- ja ehitusspetsialist
[email protected]
462 2445
Emmaste maatoimingud ja avalikud teed; Emmaste, Käina sh Kassari ehitus; Emmaste, Käina, Kõrgessaare hajaasustuse programm
Maria Reino
Ehitus- ja GIS-spetsialist
[email protected]
5428 0393
Kärdla ehitus, GIS toimingud
